Lasteraudtee

Allikas: Vikipeedia
Rong Minski lasteraudteel jaamas
Moskva Kratovo lasteraudtee depoo ja noor raudteelane
Rong Budapesti lasteraudteel
Budapesti lasteraudtee vedurid Mk49 ja Mk45
Krasnojarski 508 mm rööpmelaiusega lasteraudtee rong 2013
Orenburgi lasteraudtee vedur TU2

Lasteraudtee on huvihariduslikul eesmärgil ja noorte või laste kaasabil tegutsev kitsarööpmeline raudtee koos taristu ja veeremiga. Levinud peamiselt endise sotsialismileeri maades. Võidakse nimetada ka väikeraudteeks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene teadaolev lasteraudtee sarnane raudteeliin käivitati 1932. a paiku Nõukogude Liidus Moskvas. Suleti aga 1930. aastate lõpul.

Tegelik hariduslikel eesmärkidel toimiv esimene lasteraudtee alustas kooliõpilaste initsiatiivil tegevust 24.06.1935 Tbilisis. Projekt osutus õnnestunuks ja pälvis keskvõimu toetuse, misjärel alustati peagi lasteraudteede rajamist mitmetes linnades. 1980. aastatel tegutses Nõukogude Liidus kokku üle 50 lasteraudtee. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist suurem osa endistes liiduvabariikides ja ka mujal sotsialismimaades asutatud raudteesid likvideeriti. Täna tegutseb Venemaal 25 lasteraudteed. Tegevust on jätkanud ka mitmed lasteraudteed teistes riikides, sealhulgas väljaspool endist NSVL-i.

Tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasteraudtee tegutseb võimalikult lähedaselt laiarööpmelise "pärisraudteega", kuid väiksemas mahus. Eesmärgiks on noortele raudteehuvilistele raudteeasjanduse õpetamine, vastava praktika ja kogemuse andmine ning raudteelase kutse propageerimine. Talvel viiakse läbi teoreetilisi ja praktilisi õppetunde, mis toimuvad 1–2 korda nädalas. Suvel käitavad noored oma raudteeliini. Noored tegutsevad täiskasvanute järelevalve all ise reisisaatjatena, vedurijuhtidena, dispetšeritena, jaamakorraldajatena. Õppurid võivad saada lõputunnistuse esitamisel soodustusi raudtee õppeasutustesse kandideerimisel.

Tagamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasteraudteed tegutsevad reeglina suurte raudtee-ettevõtete või riigi otsesel toel. Vähesel määral teenitakse omatulu suvisest piletimüügist reisijatele. Kasutatakse kitsarööpmelise raudtee (reeglina 750 mm) taristut ja veeremit. Tavaliselt on ühel lasteraudteel 1–3 vedurit, 2–6 reisivagunit ja veel mõni vagun. Elektrivedureid ei kasutata. Taristust omatakse lisaks rööbasteedele mõned jaamad perroonidega, depoo ja õppehoone. Pikimad raudteeliinid ulatuvad üle 10 km, lühimad jäävad alla 2 km. Instruktoriteks on raudteespetsialistid. Raudteel praktiseerivad noored kannavad raudteevormi.

Lasteraudtee Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vääna-Jõesuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastate algul üritati rajada lasteraudteed Vääna-Jõesuu pioneerilaagrisse. See pioneerilaager oli mõeldud eelkõige raudteelaste lastele ja eesmärk oli äratada lastes huvi raudteelase elukutse vastu. Sinna viidi 1974. aastal töökorras diiselvedur TU2 ja 7 vagunit: 2 reisivagunit Pafawag, platvormvagun, pakivagun, külmvagun, kaubavagun, tsisternvagun. Plaaniti ehitada ringikujuline raudtee. Idee jäi aga teostamata eelkõige kohalike võimude vastuseisu tõttu, kes ei lubanud sealset metsa rikkuda. Raudtee ehitamiseks oleks tulnud hulk puid maha raiuda. Siiski seati veerem üles eksponaatidena. Laagri territooriumile rajati selleks u 100 m pikkune raudteelõik. Vääna-Jõesuu raudtee jäi küll töösse rakendamata, kuid täitis omal kujul siiski minimaalset huvi- ja hariduseesmärki.

Pärast taasiseseisvumist ja kaasnenud suuri muutusi jäi laager koos raudteeveeremiga hooletusse ja kannatas vandaalide tegevuse läbi. 1990. aastate lõpul otsustasid Lavassaare raudteemuuseumi entusiastid taastamiskõlbliku osa veeremist päästa. Lavasaarde viidi 1998. a mõned vagunid ning veduri ja mõne kõlbmatu vaguni olulised kasutuskõlblikud osad, mis olid vandaalidest veel puutumata. Lavassaarde viidi ka rööpad.

Kohtla-Järve – Kukruse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtla-Järve lähedale üritati rajada lasteraudteed 1975. aastal. Selleks taheti kasutada laiarööpmelist kaevandusraudtee lõiku Kohtla-Järve ja Kukruse vahel pikkusega 5–6 km. Olemasolevate rööbaste vahele paigaldati kolmas rööbas. Tekkis kolmerööpaline raudtee laiusega 1520/750 mm. Planeeritud oli 3 peatust. Vedurid saadi Lätist. Nendeks olid varem Eestis töötanud diiselvedurid TU2, mis olid läbinud kapitaalremondi Leedus. Vaguniteks hangiti 8 Pafawag reisivagunit. Proovisõit toimus 1975. a kevadel.

Kahjuks seiskus kogu projekt, sest tööde vastuvõtukomisjon ei kiitnud sellist kolmerööpalist lahendust heaks. Põhjuseks oli, et sel lõigul oleks säilinud ka laiarööpmeliste rongide liiklus, mis ei vastanud tollastele reisijaveo eeskirjadele. Vedurid jäid aastateks seisma Pavandu depoosse. 1986. a prooviti neid Lavassaare turbatööstusele osta, kuid asi takerdus bürokraatiasse. Täna asub üks vedur Lavassaare raudteemuuseumis. Kogu nimetatud raudteelõik on demonteeritud, osa raudteedetaile viidi Lavassaarde.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]