Laste ristisõda

Allikas: Vikipeedia

Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma.

Ideoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita.

Palveränd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus teele umbes 20 000 last. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.

Kirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laste ristisõjale viitab Kurt Vonnegut oma romaani "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" pealkirjas.