Lars Levi Laestadius

Allikas: Vikipeedia
Lars Levi Laestadius (1839)

Lars Levi Laestadius (ka Læstadius, 1. oktoober 1800 Norrbottenis Arjeplogi lähedal – 21. veebruar 1861) oli saami päritolu Rootsi luterlik pastor ja jutlustaja, botaanik ja usundiuurija.

Laestadius sündis Rootsi kõige põhjapoolsema maakonna Norrbotteni lääneosas mägipiirkonnas. Tema isa elatas oma peret jahi, kalapüügi ja tõrvaajamisega. Pere oli vaene. Laestadiuse emakeel oli rootsi keel, aga ta oskas ka Piteå saami keelt.

Oma poolvenna abil, kes oli Kvikkjokkis pastor, pääses Laestadius 1820 Upsala ülikooli teoloogiat õppima. Seal oli ta suurepärane tudeng. Kuid ühtlasi ilmnes tema huvi botaanika vastu, mistõttu ta sai tööd botaanikaosakonnas assistendina. 1825 ordineeriti ta luteri vaimulikuks.

Tema esimene kogudus oli tema kodukohas Arjeplogis, kus ta misjonärina rändas ringi kõikjal Piteås. 1826 sai Laestadius Rootsi kõige põhjapoolsema koguduse Karesuando pastoriks. Sel kohal töötas ta kuni 1849, mil asus Pajalasse ja oli sealne pastor kuni oma surmani.

Enne Karesuandos tööleasumist abiellus ta kohaliku saami naise Brita Cajsa Alstadiusega. Nad said 12 lapsest koosneva pere. Aastaga õppis Laestadius Karesuandos ära soome ja põhjasaami keele. Jumalateenistusi pidas ta tavaliselt soome keeles, mis oli selles piirkonnas kõige levinum keel, kuid vahel ka põhjasaami ja rootsi keeles.

Laestadius on kirjutanud saami mütoloogiat käsitleva teose "Fragmenter i lappska mythologien" ("Lapi mütoloogia fragmendid"). Ta koostas selle Prantsusmaa saami-ekspeditsiooni ajal, mis toimus 18381840. Laestadius osales sellel ekspeditsioonil botaaniku, giidi ja tõlgina. Kuid seda teost ei avaldatud ekspeditsiooni ametlikus aruandes ja palju aastaid arvati, et see on kaduma läinud. Käsikirja mitu osa avastati aastail 19331946.

Laestadius pälvis 1841 oma osaluse eest selles ekspeditsioonis esimese skandinaavlasena Prantsusmaa Auleegioni medali.

Pärast 1844 toimunud usulist ärkamist rajas ta laestadiusluse nime all tuntud luterliku äratusliikumise ja tegutses jutlustajana ka väljaspool oma kogudust. Pajalas, kuhu ta 1849 elama asus, oli vastuseis tema jutlustatavale radikaalsele kristlikule eetikale ja moraalile suurem kui Karesuandos ja kohalikele ei meeldinud ka viis, kuidas Laestadius neid nende pattude pärast kohtles. Sellepärast otsustas kohalik piiskop 1853, et jumalateenistusi tuleb hakata pidama laestadiuslastele ja ülejäänud inimestele eraldi. Seda peetaksegi organiseeritud laestadiusluse alguseks. Kuid laestadiuslus jäi kogu aeg Rootsi riigikiriku piiresse ega eraldunud sellest kunagi. Kui Laestadius suri, jätkas laestadiusluse juhina Johan Raattamaa.

Lars Levi Laestadiust ja tema rajatud äratusliikumist on seoses Guovdageaidnu mässuga käsitlenud saami kirjanik Johan Turi oma 1910. aastal ilmunud raamatus "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta").