Lapi tsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia

Lapi tsiitsitaja
Isaslind hundsulestikus Emaslind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Värvulised Passeriformes Sugukond: Tsiitsitajalased Emberizidae Perekond: Calcarius Liik: Lapi tsiitsitaja
Ladinakeelne nimetus
Calcarius lapponicus (Linnaeus, 1758)

Lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (Calcarius lapponicus L.) on liik tsiitsitajalaste sugukonnast.

Sisukord 1 Levila 2 Välimus ja käitumine 3 Elupaik ja pesitsemine 4 Toitumine 5 Viited

[redigeeri] Levila

On pesitsusajal levinud tsirkumpolaarselt Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Polaarjoonest lõuna pool ulatub pesitsusaegne levila ainult mägedesse. ^[1] Ta on rändlind. Talvitub avamaastikul Taanis, Inglismaal, Kesk- ja Ida-Aasias, ja USA lõunaosas.

Eestis harv läbirändaja aprillis ja septembri teisest poolest hilissügiseni. Teda kohatakse peamiselt läänesaarte ja mandri loode- ning lääneosa mererannikul ja lagedatel põldudel, mujal sisemaal väga harva. Üksikutel kordadel on talvitunud.

[redigeeri] Välimus ja käitumine

Üldpikkus 14–15,5 cm. Hundsulestikus isaslind sarnaneb põhjatsiitsitaja ja rootsiitsitaja vanalindudega, kuid tal puudub valge lahuriba ja must värvus ulatub pugualale ja kehakülgedele. Puhkesulestikus on sulestik tuhmim ja mustad suled heledate ääristega. Erinevalt rootsiitsitajast ei tegutse ta kunagi roostikus. Kutsehüüd on mahedakõlaline tlüü tjüet või höid, ka kruttiv rt rt. Laulab põõsaladvas või lennul, laul on kanepilinnu sarnane sädin-vidin. Lapi tsiitsitaja tegutseb peaaegu eranditult maapinnal, kus liigub edasi kiirel jooksul, keha kummargil. Lennujoon on lainjas.

[redigeeri] Elupaik ja pesitsemine

Pesitsusajal asustab tundrat ja mägitundrat, tavaliselt soode ja veekogude lähedal. Pesa rajab maapinnale, kurnas on 2-4 muna.

[redigeeri] Toitumine

Pesitsusajal on toiduks peamiselt putukad, muul ajal rohkem seemned.

[redigeeri] Viited