Kõnnuõgija

Kõnnuõgija
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Õgijalased Laniidae;
Perekond	Õgija Lanius;
Liik	Kõnnuõgija;
Binaarne nimetus
	Lanius isabellinus; (J. F. Gmelin, 1788)
	;

Kõnnuõgija (Lanius isabellinus) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.

Teaduslikult kirjeldas kõnnuõgijat esimesena Johann Friedrich Gmelin 1788. Tänapäevast ladinakeelset nime kasutasid esimesena Friedrich Wilhelm Hemprich ja Christian Gottfried Ehrenberg 1833.

Kõnnuõgija on Eestiski levinud punaselg-õgija lähedane sugulane ja täidab sama ökoloogilist nišši, aga elab sellistes piirkondades, kus punaselg-õgijat ei leidu: Kesk-Aasias, Ida- ja Kesk-Hiinas ning Lõuna-Mongoolias. Mägedes tõuseb ta kuni 3½ km kõrgusele.

Kõnnuõgijal eristatakse nelja alamliiki. Kõige laiema levilaga ja meile lähim L. i. phoenicuroides elab Kesk-Aasias (välja arvatud suurem osa Tadžikistanist) ja Põhja-Iraanis. L. i. speculigerus elab Lõuna-Mongoolias ja sellega piirnevas Hiina osas Välis-Mongoolias. Nimialamliik L. i. isabelinus elab Tiibetis. Alamliik L. i. tsaidamensis elab Kesk-Hiinas.

Kõnnuõgija on rändlind. Ta talvitub Ida-Aafrikas, Iraagis ja Loode-Indias. Rände ajal eelistab ta samasuguseid paiku (stepid, savannid ja kõrged mäed) kui pesitsusajal.

Eestis on ta eksikülaline ja vaadeldud kolmel korral (ühel korral 2001. ja kahel korral 2012. aastal).^[1]^[2]

Kõnnuõgija on kuni 17½ cm pikk. Isaslind kaalub 30–38 g, emaslind 31–33 g.

Kõnnuõgija sulestik on pruun. Täpsemalt öeldes nimetatakse seda värvitooni isabelliks ja selle järgi ongi lind oma teadusliku nime saanud. Saba on punane. Noori kõnnuõgijaid saab eristada noortest punaselg-õgijatest selle järgi, et nende kõhupoolel on palju vähem tumedaid jutte.

Nagu punaselg-õgija, nii kütib kõnnuõgijagi suuri putukaid, väikseid linde, närilisi ja sisalikke. Ta varitseb saaki väljapaistval kohal istudes. Selle saagi, mida ta kohe ära ei söö, torkab ta tagavaraks okaspõõsaste või okastraadi okaste otsa.

Kõnnuõgija pesitseb avatud maastikel ja teeb pesa peamiselt okkalistesse põõsastesse.