Lamba- ja karjakoerad

Allikas: Vikipeedia

Lamba- ja karjakoerad (ingl. k. Sheepdogs and Cattle Dogs; soome k. Lammas- ja karjakoirat; vene k. Пастушьи и скотогонные собаки) on FCI koeratõugude liigituses 1. rühm. Sellesse kuuluvad lambakoerad ja karjakoerad, välja arvatud Šveitsi alpi karjakoerad.

Sellesse rühmas kuuluvad koerad on "töönarkomaanid", nad tahavad ja vajavad vaimset tööd. Üldjuhul võivad sattuda stressi, kui ei saa karjaga/perekonnaga koostööd teha või kui koostöö on korraldatud valesti. Koera stress võib väljenduda naksamises, haukumises või üldises pealetükkivuses. Selle rühma koerad seisavad kuulekus-, agility- ja muudel sarnastel võistlustel sageli autasustamispjedestaali kõrgemal astmel.[1]

Tõurühm jaguneb kaheks alarühmaks: lambakoerad ja karjakoerad (v.a Šveitsi alpi karjakoerad). Rühma kuulub 40 CACIB'ile võistlevad tõugu, 4 CACIB'ile mitte võistlevad tõugu ja 1 EKL poolt tunnustatud tõug.[2] Eesti Kennelliidu registrisse on aastatel 1993–2007 registreeritud 27 tõugu.

Tšempionitiitli saamiseks vajalik katsete (töökatsed) sooritamine on kohustuslik 11 tõul – ardenni karjakoer, beauceron (beauce'i lambakoer), belgia lambakoer (groenendael, laekenois, malinois ja tervueren), bordercollie, briard, kelpie, pikardia lambakoer, pikakarvaline pürenee lambakoer, siledakoonuline pürenee lambakoer, saksa lambakoer ja tšehhoslovakkia huntkoer.

Tõurühma ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma raamatus "Koer" on G. Tehver koondanud koeratõud viide rühma (ametlik jaotus seitse rühma – špitsid, saanikoerad, jahikoerad, hurdad, karjakoerad, lambakoerad ja dogid). Lamba- ja karjakoerad asuvad rühmas Muud tarbe- ja luksuskoerad, mis jaguneb omakorda karja- ning lambakoerteks.[3] Kuni 1990. aastani kandis see FCI rühm nimetust Lamba-, valve- ja kaitsekoerad.[4][5]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle rühma areng aastatel 19932007 on olnud rahulik ja stabiilne. “Kullafondi” kuuluvad saksa lambakoer ja pikakarvaline collie, nõukogude aja lõpus kaks ülipopulaarset tõugu. 1991. aastal registreeriti 879 saksa lambakoera ja 654 pikakarvalist collie`t. Arvukad on olnud ka shetlandi lambakoer ja lõuna-vene lambakoer, vastavalt 37 ja 33 koeraga.

Saksa lambakoer on edukalt püsinud EKL registris esikohal, välja arvatud aastad 1994–1996, mil liidrikoha hõivas rottweiler. Registreeritud on pidevalt üle 350 koera aastas, välja arvatud aastad 1998 334 ja 2000 328 koera.

Pikakarvalise collie suur kukkumine 1991 654lt 1997 86le annab ka shetlandi lambakoerale võimaluse sabas püsida. Alates 1998. a kahe briti registreerimised üle 80 koera aastas ei ületa.

1990ndatel annavad rühmale uut värvi Eestisse saabunud uued tõud. Enamuse aretus katsetused jäid kahjuks tagasihoidlikeks. Jõudu jätkus enne kõike welsh corgi pembroke´il. Areenile tõusevad veel belgia lambakoer tervueren ja austraalia karjakoer.

XXI sajandil teevad läbilöögi valge lambakoer ja vana-inglise lambakoer.

Tabel 1. Eesti Kennelliidu registrisse kantud FCI 1. rühma koerte arv aastatel 1991 – 2007 kokku. (Eraldi aastaid 2007, 2000 ja 1991)

1991–2007 2007 2000 1991 Tõug 1991–2007 2007 2000 1991
1 1 1 1 saksa lambakoer 9235 376 328 879
2 2 2 2 collie, pikakarvaline 2596 50 56 654
3 3 3 3 shetlandi lambakoer 846 47 43 37
4 5 5 4 lõuna-vene lambakoer 382 22 13 33
5 9 6 welsh corgi pembroke 118 10 8
6 4 valge lambakoer * 113 42
7 6 7 austraalia karjakoer 109 15 7
8 8 4 belgia lambakoer tervueren 77 10 14
9 10 5 collie, lühikarvaline 77 7 2
10 11 vana-inglise lambakoer 41 7
11 8 habecollie 21 7
12 7 belgia lambakoer malinois 17 15
13 12 9 bordercollie 17 2 4
14 hollandi lambakoer pikakarvaline 13
15 10 komondor 13 1

* Valge lambakoer tunnustati FCI poolt 2002 aastal kui šveitsi valge lambakoer. Varasematel aegadel tunti seda tõugu kui valge saksa lambakoer, ameerika-kanada valge lambakoer või lihtsalt valge lambakoer. Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing / Tõust

Tõurühma alarühmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 alarühm : Lambakoerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kennelliidu registrisse kantud tõud (2007) : Värviga on esile toodud 2007 aasta 10 enim registreeritud tõugu.

Väikesed koerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaaluvahemik alla 10 kg, turja kõrguse vahemik 15–40 cm.

Schipperke gismo 12.jpg
(83)
Schipperke (Schipperke).

Päritolu: Belgia. Kasutus: Väike valvekoer, seltsikoer. Suurus : Kehakaal. Vahemikus 3 kuni 9 kg. Soovitav keskmine kaal on 4 kuni 7 kg. Koerad, kes kaaluvad alla 3 kg või üle 9 kg ei või saada "suurepärast" näitusehinnet.

ShetlandShpdogBlue2 wb.jpg
(88)
Shetlandi lambakoer (Shetland Sheepdog).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus : Ideaalne turjakõrgus: isastel 37 cm; emastel 35,5 cm. Üle 2,5 cm kõrgem või madalam antud kõrgusest on ülimalt ebasoovitav.

Märkused: Shetlandi lambakoer on oma suuruses maailma kõige levinum agility-harrastuse koer. Talle sobivad kõik koolitused, kus on vaja kiirust, nutikust ja osavust. Levinud harrastused on agility, sõnakuulelikkus, koeratants (freestyle) jms. Kuna tõug on ka väga osavõtlik ja (kui labatakse) ka väga häälekas, siis on shetlandi lambakoeri väga edukalt ka kuulmispuudega inimeste abistamiseks koolitatud. Pikaealisus ja hea tervis lisab siin veelgi plusse. [6]

Keskmised koerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Border Collie 600.jpg
(297)
Bordercollie (Border Collie).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus : Ideaalkõrgus: isased 53 cm, emased veidi väiksemad.

Märkused: Bordercollie on välimuselt petlik. Keskmist kasvu ja kena koer, kelle karv ei vaja erihooldust, tundub pealtnäha ideaalne sõber. Kui aga ei osata arvestada, kui nutika ja aktiivse koeraga tegelikult tegemist on, ootavad kiiresti ees probleemid. Korteri ümberkujundamine on vaid pisiasi kõige selle kõrval, mida see koer oskab välja mõelda. Ometi on ta üks hinnatumaid koeri, kellega saab harrastada kõike, mis eeldab osavust, kiirust ja täpsust. Vaid agressiivsust nõudvate alade puhul on ta sobimatu, mõned koerad võivad olla tundlikud ka tugevate helide (paugud) suhtes. Kuna bordercollie reageerib väga kergelt muudatustele, on seda tõugu koeri koolitatud ka abikoeraks, näiteks sobib ta kuulmispuudega inimesi aitama. Karja kokku ajamise kirg on tema puhul nii suur, et ta võib parema puudusel hakata karjatama mööda sõitvaid autosid või lapsi, kes nägemisulatuses on.[7]

GeraHojda09112055ZG.jpeg
(277)
Horvaatia lambakoer (Hrvatski Ovćar / Croatian Sheepdog).

Päritolu: Horvaatia. Kasutus: Tal on tugevalt väljendunud kariloomade karjatamise ja kaitsmise instinkt, kuid ta on sobiv ka kaitsekoeraks. Suurus: Nii isaste kui emaste turjakõrgus varieerub 40 kuni 50 cm.

Polski owczarek nizinny rybnik-kamien pl.jpg
(251)
Poola lauskmaa lambakoer (Polski Owczarek Nizinny / Polish Lowland Sheepdog ).

Päritolu: Poola. Kasutus: See on väga kergesti juhitav karja- ja valvekoer. Linnaoludesse ületoodult on ta väga hea seltsikoer. Suurus: Turjakõrgus : Isased : 45–50 cm. Emased: 42–47 cm. Koer peab esindama töökoera tüüpi; seetõttu ei tohi suurus erineda standardis ettenähtust; ta ei tohi olla nõrk ega ka liiga tundlik.

Cao de Serra de Aires600.jpg
(93)
Portugali lambakoer (Cão da Serra de Aires / Portuguese Sheepdog).

Päritolu: Portugal. Kasutus: Lambakoer, valve- ja töökoer maamajapidamistes. Suurus: Turjakõrgus isased : 45 kuni 55 cm. Emased 42 kuni 52 cm. Kehakaal 12 kuni 18 kg.

Puli 600.jpg
(55)
Puli (Puli).

Päritolu: Ungari. Kasutus: Karja ajav koer. Suurus: Turjakõrgus : Isased 39 kuni 45 cm, ideaalsuurus: 41 kuni 43 cm. Emased 36 kuni 42 cm, ideaalsuurus: 38 kuni 40 cm. Kehakaal isased 13 kuni 15 kg. Emased 10 kuni 13 kg.

Pumi 2.jpg
(56)
Pumi (Pumi).

Päritolu: Ungari. Kasutus: Terrieritüübiline karja ajav koer. Ta sobib ka suuremate loomade karjatamiseks. Tema jäljevaist on hästi arenenud. Ta on end õigustanud samuti võitluses röövloomade ja närilistega. Ta on suurepärane kodukoer ja talub ilma raskusteta ka korteris pidamist. Ta vajab palju liikumist ning on suurepärane seltsi- ja sportkoer. Suurus: Turjakõrgus : Isased 41 kuni 47 cm, ideaalsuurus: 43 kuni 45 cm Emased 38 kuni 44 cm, ideaalsuurus: 40 kuni 42 cm. Kehakaal : Isased : 10 kuni 15 kg, ideaalkaal : 12 kuni 13 kg. Emased : 8 kuni 13 kg, ideaalkaal : 10 kuni 11 kg.

Cardigan Welsh Corgi 600.jpg
(38)
Welsh corgi cardigan (Welsh Corgi Cardigan).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus: Ideaalne turjakõrgus: 30 cm. Kaal on proportsionaalne suurusega, esmatähtis on üldine tasakaal.

Pembroke Welsh Corgi 600.jpg
(39)
Welsh corgi pembroke (Welsh Corgi Pembroke).

Päritolu: Suurbritannia. Kasutus: Lambakoer. Suurus: Turjakõrgus on ligikaudu 25,4–30,5 cm. Kaal: isastel 10–12 kg, emastel 10–11 kg.

Märkused: Pembroke pea on oma kujult ja ilmelt rebaslik. Aastaid on pembrokedel lõigatud saba. Kuid arvestades loomakaitsjate hääli, on Eestis sabade kupeerimine keelatud. Väike osa pembroke`i kutsikaid sünnib lühisabalistena. Energilisus, rõõmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad pembroke`ist usaldusväärse, kindla ja valvsa sõbra. Ta on vilgas, kuid mitte hüsteeriline. Ta areneb pidevalt ja tahab, et ka omanik areneks temaga koos. Vaatamata väikesele kasvule vajab ta kasvatamist ja koduse korra õpetamist. Diivanikoera roll talle ei sobi. Corgi on väikest kasvu suur koer. Kuna corgi on aretatud universaalseks koeraks, siis on ta ka hea majavaht, kes teatab kõigist, kes hoovis või ukse taga liiguvad. Ka oskab ta valvata lapsi. Igal corgil on oma isikupära, mis teeb temast vaimustava kaaslase. Tavaliselt on corgid hea isuga. Ärge mingil juhul laske koeral ennast paksuks süüa. [8]

Suured koerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaaluvahemik 20–40 kg, turja kõrguse vahemik 40–80 cm.

Australian Shepherd 600.jpg
(342)
Austraalia lambakoer (Australian shepherd).

Päritolu: Ameerika Ühendriigid. Kasutus: Karjatalude ja rantšode lambakarjatuse koer. Turjakõrgus: isastel 51 – 58 cm, emastel 46 – 53 cm.

Beauceron Mouton2.jpg
(44)
Beauceron (Berger de Beauce / Bas Rouge / Beauceron).

Päritolu: Prantsusmaa. Kasutus: Karjakoer, valvekoer. Suurus: Turjakõrgus : Isastel 65–70 cm, emastel 61–68 cm.

Belgian Groenendael 600.jpg
Belgia lambakoer groenendael (15)

Belgia lambakoer (Berger Belge / Belgian Shepherd Dog) .

Päritolu: Belgia. Kasutus: Algupärane lambakoer, tänapäeval teenistuskoer (valvekoer, kaitsekoer, jälituskoer jne), kes on ühevõrra nii teenistus- kui ka perekoer. Suurus: Turjakõrgus : Soovitud suurused on keskmised. 62 cm isastel ja 58 cm emastel. Lubatavus : kõikumised kuni 2 cm alla ja kuni 4 cm üle. Kehakaal : Ligikaudu 25 – 30 kg isastel ja ligikaudu 20 – 25 kg emastel.

Female Malinois 2005-01-29.jpg
Belgia lambakoer malinois (15)
Karva struktuurist ja värvusest olenevalt ning saades nimetuse maakondade järgi, eristatakse nelja belgia lambakoera variatsiooni:
  • Tervueren – musta maski ja pika karvaga punakaspruun või liivakarva
  • Groenendael – üleni must ja pika karvaga
  • Malinois – musta maski ja lühikese karvaga punakaspruun
  • Laekenois – karmi karvaga liivakarva[9]
Tervueren - owczarek belgijski.jpg
Belgia lambakoer tervueren (15)
Märkused: Belgia lambakoer pole koer, kes sobiks igaühele ning hoolega tuleb kaaluda oma sobivust selle tõuga. Ei saa ka öelda, et kogenud koerakasvataja on parem kui algaja. Kui suhtuda kutsika kasvatamisse vastutustundega arvestades tõu teatud omapära, on kindel, et ka koeramaailmas algaja kasvatab endale tubli ja targa koera. [10]
Smooth Collie 600.jpg
(296)
Collie, lühikarvaline (Collie Smooth).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus: isase turjakõrgus on 56–61 cm, emasel 51–56 cm. Kaal: isased: 20,5-29,5 kg, emased: 18,0–25,0 kg.

Märkused: Lühikarvaline collie sobib suurepäraselt erinevateks koolitusteks. Soomes on lühikarvalist collie`t edukalt ka pimedate juhtkoeraks ja kuulmispuudega inimese abikoeraks koolitatud. Collie on üsna „jutukas“ koer. Võib olla vahel kapriisne. Vähesel määral võib esineda paugukartust. Sobib igasuguseks koolitusharrastuseks, kus on vaja nutikust. Kindlasti väärib see uhke koeratõug suuremat tähelepanu, eeskätt sportlikku elulaadi harrastavate noorte inimeste poolt. Tema eelis on hea õpivõime ning soov koos tegutseda, olemata seejuures agressiivne või koleeriline. Agressiivsus on üliharuldane ja ebatüüpiline, välditav omadus.[11]

Rough Collie 600.jpg
(156)
Collie, pikakarvaline (Collie Rough).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus: isase turjakõrgus on 56–61 cm, emasel 51–56 cm.

Märkused: Collie on üsna „jutukas“ koer. Ta võib olla kapriisne. Tõus esineb mingil määral paugukartust. Collie sobib igasuguseks koolitusharrastuseks, kus vaja nutikust. Agressiivsus on üliharuldane ja ebatüüpiline, välditav omadus.[12]

Bearded Collie 600.jpg
(271)
Habekolli (Bearded Collie).

Päritolu: Suurbritannia. Suurus: ideaalkõrgus: isased 53–55 cm, emased 51–53 cm. Üldkvaliteeti ja proportsionaalsust tuleb hinnata enne suurust, kuid liigset kõrvalekaldumist ideaalkõrgusest ei tohi heaks kiita.

Märkused: Mõni isend võib olla häälekas haukuja, mõni vaiksem. Mõni habecollie võib olla ka müratundlik, eriti ilutulestiku ja paugutamise suhtes. Ta on mänguhimuline kõrge vanuseni, kuid vajab inimese seltsi, muidu hakkab ta nukrutsema.[13]

DutchShepherdLongCoat.jpg
(223)
Hollandi lambakoer, pikakarvaline (Hollandse Herdershond / Dutch Shepherd Dog).

Päritolu: Holland. Suurus: Kerepikkus on turjakõrgusega suhtes umbes kümme üheksale, see tähendab, et koer on turjakõrgusest veidi pikem. Turjakõrgus: isastel 57–62 cm, emastel 55–60 cm.

Karvatüübi aluselt jagatakse variatsioonid järgmiselt:

  • lühikarvaline
  • pikakarvaline
  • karmikarvaline
Stary pies.jpg
(166)
Saksa lambakoer (Deutscer Schäferhund / German Shepherd Dog).

Päritolu: Saksamaa. Kasutus: Mitmekülgne töö-, karja- ja teenistuskoer. Suurus: Turjakõrgus isastel 60–65 cm, emastel 55–60 cm. Kehakaal isastel 30–40 kg, emastel 22–32 kg.

Märkused: Sageli on esimeseks koeraks võetud saksa lambakoer, sest teda on üsna mugav pidada. Ka karvahooldus on lihtne. Koer ajab kaks korda aastas karva ja siis on ka kammimist rohkem. Ta on kuuletuv ja kui ta on saanud korraliku väljaõppe, ka hea koduvalvur.[14]

TWH-jolly.JPG
(332)
Tšehhoslovakkia huntkoer (Československý vlčiak / Chechoslovakian Wolfdog).

Päritolu: Endine Tšehhoslovakkia Vabariik, eeskoste : Slovaki Vabariik. Kasutus: Teenistuskoer. Turjakõrgus: isased vähemalt 65 cm, emased vähemalt 60 cm.

Weißer schäferhund.jpg
(347)
Valge lambakoer (Weißer Schäferhund / Berger Blanc Suisse / White Shepherd Dog).

Päritolu: Šveits. Kasutus: Pere- ja seltsikoer, silmatorkava lastesõbralikkusega, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer. Suurus: Turjakõrgus isastel 60–66 cm, emastel 55–61 cm. Kehakaal isastel 30–40 kg, emastel 25–35 kg.

Märkused: Valget lambakoera tuleb sotsialiseerida juba varasest east, sest ainult nii kasvab temast stabiilse iseloomuga koer. Eriti hästi sobib valge lambakoer inimesele, kes soovib endale võtta harrastuskoera.[15]

Oldenglishsheepdog0b.jpg
(16)
Vana-inglise lambakoer (Old English Sheepdog (Bobtail)).

Päritolu: Suurbritannia. Kasutus: Lambakoer. Suurus: Isased 61 cm ja kõrgemad. Emased 56 cm ja kõrgemad. Tüüp ja sümmeetria on suurima tähtsusega ja seda ei tohi ohverdada vaid suurusele.

Märkused: Vana-inglise lambakoer sobib ideaalselt ka algajale koerapidajale. Bobtail armastab inimest, tal on ideaalne õppimisvõime ja ta pole agressiivne – nii sobib ta igasse peresse, kus hinnatakse pikakarvalisi koeri. Vana-inglise lambakoer sobib kõikide koeraspordialade harrastamiseks (v.a kaitse-valvekoolitust sisaldavad alad), samuti on nad maailmas üha rohkem käsutust leidnud kui teraapiakoerad. Kuna bobtailil on omapärane kile hääl, siis oleks parem juba kutsikapõlves keelata koeral haukuda. Paratamatu on aga see, et osa vana-inglise lambakoertest mängib häälega – urisedes ja haukudes. Reeglina ilmneb see küll siis, kui koer hakkab väsima.[16]

Ülisuured koerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaaluvahemik üle 40 kg, turja kõrguse vahemik 50–90 cm.

Komondor delvin.jpg
(53)
Komondor (Komondor).

Päritolu: Ungari. Kasutus: Karjakoer. Suurus: Turjakõrgus isased vähemalt 70 cm, emased vähemalt 65 cm. Kehakaal isased 50–60 kg, emased 40–50 kg.

Märkused: Algajale koeraomanikule komondor ei sobi, sest tegemist on suure koeraga, kellel on väga tugev iseloom ning kalduvus ise otsuseid teha. Mõned koerad kipuvad üsna palju haukuma, eriti kui nende valvatav koduaed asub tiheda liiklusega tee kõrval. Siseruumides haugub ta harva. Komondorid ilastavad suhteliselt vähe. Kuna komondorid ajavad üsna vähe kärva, sobivad nad sageli ka inimestele, kes on teiste koerte suhtes allergilised. Koera pesemisel tuleb arvestada, et tänu mahukale karvale võtab tema kuivamine aega mitu päeva. Et karv kiiremini kuivaks, võiks koera föönitada.[17]

2-kuvasz.jpg
(54)
Kuvasz (Kuvasz).

Päritolu: Ungari. Kasutus: Kuvaszit kasutatakse nii kodu kui ka peremehe ja niisamuti nii mitmesuguste väärtasjade kui ka inimeste valvamiseks. Teda on kasutatud ka jahil ja jäljekoerana. Suurus: Turjakõrgus isased 71–76 cm, emased : 66 – 70 cm. Kehakaal isased 48 – 62 kg, emased 37 – 50 kg.

South Russian Ovcharka.jpg
(326)
Lõuna-vene lambakoer (Южнорусская овчарка / Ioujunrousskaïa Ovtcharka / South Russian Shepherd Dog).

Päritolu: Venemaa. Kasutus: Lambakoer. Suurus: Turjakõrgus isased alates 65 cm, emased alates 62 cm.

Märkused: Lõuna-vene lambakoera ei saa soovitada esimeseks koeraks. Vaatamata kergesti kujundatavale iseloomule on temas siiski domineerimissoovi. Samuti ei soovita teda inimesele, kel pole aega ega tahtmist karvahooldusega tegelda.[18]

2 alarühm : Karjakoerad (v.a Šveitsi alpi karjakoerad)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kennelliidu registrisse kantud tõud (2007) :

Keskmised koerad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaaluvahemik 10–20 kg, turja kõrguse vahemik 25–70 cm.

AustrCattleDogBlue wb.jpg
(287)
Austraalia karjakoer (Australian Cattle Dog).

Päritolu: Austraalia. Kasutus:Nagu nähtub ka selle koera tõunimetusest,on tema esmaseks tööks veisekarja valvamine ja karjatamine nii avamaastikul kui ka piiratud alal ning selles töös tal väärilist vastast ei ole. Alati erk, äärmiselt intelligentne, valvas, kartmatu ja usaldusväärne, kaasasündinud kohusetundlikkusega, need omadused teevad temast ideaalse koera. Suurus: Turjakõrgus isastel on 46–51 cm, emastel 43–48 cm.

Märkused: Austraalia karjakoera ei saa kindlasti soovitada esimeseks koeraks. Korterikoeraks sobib ta vaid juhul, kui temaga tegelemiseks piisavalt aega jätkub. Igavlevast karjakoerast võib saada tõeline kättemaksudeemon ja ta võib teie kauni kõdu oma maitse järgi ümber kujundada.[19]

Eesti tõuorganisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Eesti Belgia Lambakoerte Tõuühing Koondab belgia lambakoerte (malinois, tervueren, groenendael ja laekenois) kasvatajaid ja omanike; asutatud 25. novembril 2004. Juhatuse liikmed : Marina Õunapuu, Marilin Kooskora ja Eliko Melb (a-st 2004).


2. Eesti Corgi Klubi "GIGI" Koondab welsh corgi pembroke ja – cardigan kasvatajaid ja omanike; asutatud 07. novembril 2007. Juhatuse liikmed : Astrid Lundava ja Kätlin Kull (a-st 2007).


3. Eesti Prantsuse Lamba – ja Karjakaitsekoerte Tõuühing Koondab beauceron, briard, pikardia lambakoer, pürenee lambakoer pikakarvaline, pürenee lambakoer siledakoonuline ja pürenee mäestikukoer kasvatajaid ja omanike; asutatud 2007. Esinaine : Marion-Silvia Diener.

4. Eesti Saksa Lambakoerte Ühing Koondab saksa lambakoerte kasvatajaid ja omanike; asutatud 16. aprillil 1993. a. Tallinnas. 1993. aastast viib läbi oma erinäitusi. Alates 1998 ilmub ajakiri „Saksa lambakoer”(4 korda aastas). 2008 oli ühingul 358 liiget. Esinaine : Anna Luik (a-st 2008).

ESLÜ on Ülemaailmse Saksa Lambakoerte Ühingu (die Weltunion der Schäferhundvereine – WUSV) liige. Ühingu liikmesorganisatsioonid on URAN; HARANDUS; MAXIMUS; Klubi ARTICUS; Eesti Koeraspordiliit; Teenistus ja Spordikoerte Klubi.

Eesti Saksa Lambakoerte Ühingu juhatuse esimehed läbi aegade Aivar Jõelaid, Vilve Roosioks, Astrid Lundava (Aas), Toomas Kivisalu.

Kesk-Eesti Saksa Lambakoerte Klubi MAXIMUS

Narva Saksa Lambakoerte Klubi HARANDUS

Tartu Saksa Lambakoerte Klubi URAN

5. Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing Koondab valge lambakoera kasvatajaid ja omanike; asutatud 2006. Esinaine : Monika Laneman (a-st 2006).

6. Eesti Vana – Inglise Lambakoerte Tõuühing Koondab vana-inglise lambakoerte kasvatajaid ja omanike; asutatud 02. juunil 2007. Juhatuse liikmed : Kairi ja Keida Raamat, Siiri Sau (a-st 2007).

7. Lamba – ja Karjakoerte Eesti Tõuühing TÜ eelkäijad olid 1990–1999 Eesti Collieühing, 1999–2006 Eesti Briti Karjakoerte Ühing. Eesti vanim tänapäeval tegutsev tõuühing.

10. märtsil 1990.a asutatud E. Colliühingule anti E. Kennelliidust esialgu ajutine tegevusluba, kuid alates 07. juunis 1991 oli ühing registreeritud kui briti karjakoerte kasvatajaid ühendav tõuorganisatsioon. Täna koonduvad ühingusse ka teised FCI 1 rühma tõukoerad (v.a saksa, belgia ja šveitsi valged lambakoerad). Alates aastast 1990 korraldakse Pärnus igal aastal ühingu erinäitus. TÜ on ka Rahvusvahelise Collieühingu (The International Collie Society) liige. 2006 oli ühingul 30 liiget. Esinaine : Linda Jürgens (a-st 2006).

Eesti Collieühingu juhid Heino Bakhoff, Alar Müürisepp, Inna Tolli. Eesti Briti Karjakoerte Ühingu juhid Ingrit Hein, Erik Samel, Maret Samel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Swanstein, Charlotte. Valige endale õige koer. Tõlkinud Allar Sooneste. Tallinn: Sinisukk, 2007. lk. 18.
  2. Standardid. Koeratõugude nimekiri.
  3. Tehver, Gabriele. Koer : tõud, pidamine, tervishoid ja haigused. Tallinn : Agronoom, 1937 (Tallinn : Ühiselu). lk. 17–18.
  4. Sokolov, V; Shubkina, A; Bukvareva, E. Dogs of the World. Moscow: Astrel Ast, 2005. lk. 35.
  5. Rahvusvahelise näituse põhimäärus. // Koer (1993) nr.2, lk 87–88
  6. Põiklägu, Karin. Shetlandi lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 45.
  7. Raudoja, Kaja. Bordercollie. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 47.
  8. Lundava, Astrid. Welsh corgi pembroke. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 57.
  9. Tõututvustus – Belgia lambakoer
  10. Soekõrv, Reet. Belgia lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 35.
  11. Raudoja, Kaja. Lühikarvaline collie. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 35.
  12. Raudoja, Kaja. Pikakarvaline collie. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 38.
  13. Aljas, Lea. Habecollie. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 42.
  14. Lundava, Astrid. Saksa lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 53
  15. Laneman, Monika. Šveitsi valge lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 62–63
  16. Pärn, Aire-Piret. Vana-inglise lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 66.
  17. Samel, Erik. Komondor. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 55.
  18. Auser, Katrin. Lõuna-vene lambakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 50.
  19. Auser, Katrin. Austraalia karjakoer. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005. lk. 60.