Laimjala vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Laimjala vald (Pöide kihelkond).

Laimjala vald


Laimjala valla lipp
Laimjala valla lipp

Laimjala valla vapp
Laimjala valla vapp


Pindala: 116 km²
Elanikke: 793 (seisuga 1.01.2006)
Keskus: Laimjala


Laimjala valla asendikaart

Laimjala vald (ajalooliselt Laimjala külanõukogu ja Gemeinde Laimjall) on Saare maakonnas üks väiksemaid valdu. Asub Saaremaa kaguosas. Siinne rannajoon on väga liigendatud ning rannikuvees on 99 saart ja laidu.

Vald on üks maakonna väiksemaid oma 116 km² pindalaga ja 932 elanikuga.

Vald on metsavaene, kuid palju on kadastikke. Haritav maa moodustab valla üldpinnast 28%.

Põhilised töökohad on kolmes põllumajanduslikus ühistus. Viimastel aastatel on vähemaks jäänud nii kalu meres kui ka mehi, kes kaluriametit peavad. Paljud noored mehed on läinud Tallinnasse ehitajateks.

Valla territooriumil on kolm järve - Ümmargune-, Pikk- ja Naistejärv. Samuti kaks oja - Kuke ja Vihu, kuhu kevadeti tuleb kudema särg, Kuke ojas on leidnud endale kodu ka vähk. Ojades õitsevad kollane vesikupp, võhumõõk, valge vesiroos, kollane vesikupp. Valla territooriumil on marjarikas Koigi raba ning Saarte Biosfääri kaitseala tuumala - Kahtla laid. Rannikuäärsetel loopealsetel kasvavad käpalised - kaunis kuldking, valge tolmpea, kaheleheline käokeel. Roolahtedest varutakse roogu. Vallas on metsa vähe, peamiselt lehtpuumetsad. Loomadest on esindatud põdrad, metssead, kitsed ja teised väiksemad ulukid. Lindudest pesitsevad luiged, haned, kevadeti ja sügisel rändavad läbi valgepõsklagled. Valla territooriumil on juba viis viimast aastat pesitsenud merikotkas.

Sisukord

Külad [muuda]

Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere.

Ajalugu [muuda]

11. sajandist on pärit Viltina sadamakompleks.

Loodus [muuda]

Kuke jõgi, Maadevahe jõgi, Koigi raba, Pireti kivi

Järved [muuda]

Koigi järvestik, Naistejärv, Koigi järv, Pitkjärv, Koigi Ümmargune järv ja Saastna laht ehk Vaika järv.

Lahed [muuda]

Kolli laht, Kotkaabaja, Kunnati laht, Kõiguste laht, Massilaht, Mäenõmme laht, Oogilaht, Persulaht, Rangela laht, Roolaht, Saanalaht, Saareküla laht, Saastna laht, Soolaht, Tagulaht, Tepulaht, Tõrvalaht, Vaike laht, Ärmbu abaja,

Laiud [muuda]

Atja laid, Harklaid, Kahtla laid, Kadakanina laiud, Latikalaid, Lembrilaid, Nabralaid, Paelaid, Parevere laid, Pulgalaid, Rampsilaid, Rootsikare, Rusulaid, Suur Viirelaid, Töödilaid, Valkkare, Virmalaid, Võrgukare, Väike Viirelaid, Ämmulaid,

Poolsaared [muuda]

Ira nasv, Kaarnasäär, Laave säär, Laidunina, Luhina säär, Ninaots, Pennulaiu nina, Pihlatsi poolsaar, Rusulaiu nasv, Sääreotsa nasv, Sääretirp, Tõllakivi nasv, Täkunasv,

Vaata ka [muuda]

Välislingid [muuda]