Laholm

Laholm
rootsi	Laholm
Pindala	5,4 km² (2020)
Elanikke	6922 (31.12.2020)
Koordinaadid	56° 30′ N, 13° 2′ E

Laholm on tiheasustusega paikkond Rootsis Hallandi maakonnas Hallandi lääni lõunaosas, Laholmi valla keskus.

Tiheasustusega paikkonna pindala oli 412 hektarit ning elanike arv 2005. aasta 31. detsembri seisuga 5835.

Laholm asub kohas, kus Lagani jõgi suubub Laholmi lahte.

Laholm sai linnaõigused 13. sajandil ning on Hallandi vanim, aga ka väikseim linn.

Linna suurim ettevõtte on DIAB, mis toodab PVC-tüüpi plastide hulka kuuluvat divinycelli.

Linna läbib riigitee 24.

Maantee lähedal asub gümnaasium Osbecksgymnasiet, mis on saanud nime Carl von Linné õpilase Per Osbecki järgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilistel andmetel on koht hoonestatud ammu, arvatavasti 4000 aastat tagasi. Praegusest linnapiirist vahetult väljaspool on hulk vanemast pronksiajast. Seal oli arvatavasti koole läbi Lagani jõe. Linnapiirist vahetult seespool on rauaaja asulakoht. Linna uue tööstuspiirkonna Nyby Industriområde on ka hulk hauakääpaid, mis arvatakse pärinevat pronksiajast. Ühtki neist pole uuritud, nii et nad võivad olla ka vanemad.

Hilisemal ajal ei ole asula märkimisväärselt laienenud. Suurvõimuaegsed sõjad olid linnale katsumusterohked. 16. ja 17. sajandil põletati linn korduvalt maha.

Karl XI suure reduktsiooni käigus lõhuti ka Lagaholmi kindlus, mis varem oli Lagani juures olnud. Varemed kaevati 20. sajandi keskel välja ning kindlust püüti edutult taastada. Praegu on varemed sillavundamendiks ja elektrijaama tammiks.

Linna viimane linnapea Axel Malmquist püstitas kohalikust revüüst saadud sissetulekutest hulga kujusid.

Vana raekoda on tänapäeval muuseum, mis on suviti avatud.

Elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

5800 (2005)

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Südalinna ja ühtlasi vanalinna moodustab Laholmi Sankt Clemensi kirikut ümbritsev piirkond Gamleby ('vanalinn').

Raekojas on Stig Blombergi kellamäng Riddarspelet, mis viis korda päevas meenutab 1278. aasta Laholmi rahu. Kogu õhustik raekoja ja suurturu ümber on kaunis ja idülliline ega ole viimase 50 aasta jooksul nimetamisväärselt muutunud. ^[viide?]

Uus raekoda, mis ehitati pärast suurt valdade liitmist 1972, paikneb kesklinnast pisut kaugemal. Samas piirkonnas on linnaraamatukogu, mis kolis sinna suurejoonelisematest kohtadest 1980ndatel.

Vanas Laholmi jaamas on tänapäeval valla kinnisvaraseltsi kontor. Uus Laholmi jaam, mille hüüdnimi on "Väike maja preerias" (Lilla huset på prärien), asub poolel teel naaberasulasse Mellbystrandi (1990ndate keskel raudteed õgvendati). Vana raudtee ja teetamm, mis kulgesid läbi linna, on nüüd lõhutud ning selle asemel on haljasala ja üks jalgrattasild. Erandiks on vana raudteesild üle elektrijaama tammi Lagaholmi lossivaremete juures. Jaamapiirkonna põhjapoolsed, veel regenereerimata osad on kavas hoonestada elamutega.

Linna kõrgeim punkt on põllumeeste ühistu vana silotorn vanas tööstuspiirkonnas. Seal on ka õlletehas Sofiero, mis pärast mitmekordset omanikuvahetust on nüüd Kopparbergs Bryggeri omanduses. Samas piirkonnas on ka ettevõtte DIAB tsehhid ning nende lähedal Nilsson Special Vehicles, mis ehitab limusiine ja kiirabiautosid. Selle piirkonnaga on olnud suured plaanid, kuid need jäid unarusse, sest vald ei suutnud maksta arheoloogiliste uuringute eest, mis on nõutavad, sest seal on rauaaegsed muistised.

Tuntud laholmlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Üks kohalik kuulsus on telemälumängu "På spåret" kohtunik ja kriminaalromaanikirjanik Björn Hellberg, kelle järgi on üks tänav nimetatud Hellbakkeniks (kirjaniku nime tõlge norra keelde).

Teised Laholmiga seotud tuntud inimesed on jalgpallur Tommy Svensson, näitleja Johannes Brost ja lauljatar Siv-Inger.