Laheküla (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Laheküla (Käina))
Laheküla

Pindala 2,5 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 4056[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 50′ N, 22° 47′ E
Laheküla (Hiiumaa) (Eesti)
Laheküla (Hiiumaa)
Kaart

Laheküla on Hiiumaal Hiiumaa vallas Käinast idas Käina lahe ääres asuv küla. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Lahekülast põhjas asub Putkaste, läänes Käina ja idas Vaemla.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanimi tuleb eestikeelsetest sõnadest 'laht' ja 'küla' [4] Kohanime on 1726. aastal mainitud Vaemla mõisa all. Alates 1945. aastast kandis asula nime Lahe-Nurme ja alates 1970. aastast Lahe.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Küla rannikuala hõlmab Käina lahe–Kassari maastikukaitseala. Küla alale jäävad Naaskelrahu, Nuudirahu ja Vaherahu.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv Aasta
39 1959
26 1970
14 2000
10 2011
9 2019
5 2021

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laheküla kuulus ajalooliselt Vaemla mõisa alla. 1725.–1726. aasta Läänemaa adramaarevisjonis oli külas 7 talunikku: Lepiko Jüri, Jõe Wiedas, Jõe Erick, Lamba Andres Siem, Körtzi Jüri, Lamba Erick ja Ninna Jack. Hiljem küla likvideeriti. 20. sajandil kujunes asustus Putkaste mõisa alale asutatud Putkaste asunduse osana, mis paiknes ülejäänud asundusest eraldi ja sellepärast pakuti talle 1939 eraldi nimeks Nurme. Rahvas ei võtnud seda nime omaks. Kui 1977 asundused likvideeriti, liideti Laheküla Käinaga, aga 1997 taastati omaette külana.[4]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla piirneb põhjas Suuremõisa–Käina–Emmaste maanteega, läänes Kärdla–Käina maanteega. Küla läbib Kapteni tee.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 3.02.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. 4,0 4,1 Marja Kallasmaa: artikkel "Laheküla" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.