Laekvere mõis
Laekvere mõis (saksa keeles Ladigfer, Laydickfer) oli Moora mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas[1], tänapäeva Laekvere aleviku lähedal[2] Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Laekvere mõisat (Ladigfer, Laydickfer) on esmamainitud 1547. aastal. Mõis asutati Laekvere külast umbes ühe kilomeetri kaugusel Laekvere–Paasvere tee lähedusse. Laekvere mõisa maadega piirnesid Paasvere, Moora, Rahkla ja Muuga mõisa maad. Laekvere mõis oli üks väiksemaid.
Laekvere mõis ja küla kuulusid algselt Dückerite suguvõsale, mõis oli Johan Dückeri pärusmõis, pärast viimase surma kuulus see tema pärijatele. Aastatel 1636–1652 olid mõisa omanikeks Reinhold ja Hans Dreyer 1653. aastal müüs Määri mõisa omanik Hans Dreyer Laekvere/Layssveri mõisa ja küla ning Heddelli küla Georg von Stahlenile[3] (Staal). 17. sajandi viimasel veerandil läksid Laekvere mõisa maad võlgade tõttu võlausaldajate kätte. Peamised olid Gideon von Focki ja Hermann von Rosenbachi immissioonid. 1710. aastal päris mõisa Hans Heinrich von Fock. Aastatel 1710–1746, oli mõisa omanik Heinrich von Schaneberg, kes oli ühtlasi ka Vahastu ja Mündi mõisa omanik.
1744. aastal ostis mõisa Michael Hahn, kelle lesk Juliane Brütten on mõisa omanikuna märgitud aastatel 1750, 1765, 1774. Tema surma järl päris mõisa tema poeg insenerkapten Ernst von Hahn (1737–1809), keda on omanikuna märgitud 1782. aastal. E. von Hahni surma järel päris mõisa tema lesk, Palamuse koguduse pastori Christian Bernhard Oldekopi tütar Hedwig Helene von Hahn. 1843. aastal päris mõisa eelmiste poeg Wilhelm August von Hahn, kelle lesk Helene Sophie Charlotte von Hahni (sünd Uexküll-Güldenband) müüs Laekvere mõisa Johannes Stähleyle 1876. aastal.
1888. aastal ostis mõisa 26 000 hõberubla eest pärilik aukodanik Arthur Bosse, kes kinkis selle 1891. aastal oma pojale Arthur Bossele.
1892. aastal omandas mõisa 30 000 rubla eest parun Woldemar Karl Otto Alexander von Stackelberg ning sellest ajast alates kuni 1919. aasta maareformini oli Laekvere mõis Moora mõisa kõrval- ehk karjamõis. 1900. aastal kinkis Woldemar Karl Otto Alexander von Stackelberg Laekvere mõisa oma pojale Otto Friedrich von Stackelbergile († 17.07.1909). 1913. aastal O. F. von Stackelbergi pärijate vahelisel kokkuleppel päris Laekvere mõisa 29 842 rubla eest vabahärra Heinrich von Stackelberg (1869–1933). 1914. aastal eraldati Moora ja Lõusa mõisaste küljest osa Kolkjärvest ja liideti Laekverega (279 tessatiini). Laekverest eraldati 42 tessatiini ja liideti Heinrich Alexander von Stackelbergile kuuluva Ädara poolmõisaga (Eddara).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Laekvere mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Laekvere ms, www.eki.ee
- ↑ Tallinna Magistraat. Ürikud / Urkunden, TLA.230.1-I.1206
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Laekvere mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Laekvere mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Simuna
Mõisad: Aru mõis | Avanduse mõis | Edivere mõis | Emumäe mõis | Härma mõis | Imukvere | Kellavere mõis | Koila mõis | Kuremaa mõis | Käru mõis | Laekvere mõis | Lasinurme mõis | Liinemõisa mõis | Luusika mõis | Lõusa mõis | Moora mõis | Muuga mõis | Mõisamaa mõis | Määri mõis | Orguse mõis | Paasvere mõis | Pallasvere mõis | Pudivere mõis | Rahkla mõis | Rohu mõis | Salla mõis | Simuna kirikumõis | Selli mõis | Sootaguse mõis | Tammiku mõis | Tillika mõis | Tuulivere mõis | Venevere mõis | Võivere mõis | Väiküla mõis | Vägeva mõis | Vända mõis