LNB

Allikas: Vikipeedia

LNB (lühend sõnadest low-noise block ’madala müraga blokk’) on satelliittelevisiooni vastuvõtul satelliiditaldriku fookuses paiknev võimendus-muundusplokk. Antenniseadme paraboolreflektor koondab elektromagnetlainete energia LNB kiirgurelemendile, mis muundab elektromagnetvälja energia kõrgsageduslikuks elektrivooluks. Selle vooluga edastatavat ülinõrka signaali võimendab väga madala omamüraga võimendi. Võimendatud signaali sagedust madaldatakse sagedusmuunduris (samal põhimõttel kui superheterodüünvastuvõtjas). Ploki väljundist juhitakse signaal võimalikult vähese kaoga koaksiaalkaabli või valguskaabli kaudu vastuvõtjasse (satelliidituunerisse, telerisse).

Avatud ruuporkiirguriga LNB

[[Pilt:

Vaade LNB trükkplaadile.
Lainejuhina toimiva ruuporkiirguri ümaras avas on ülal ja vasakul näha vardad, milles neile koondatud elektromagnetväli tekitab kõrgsagedusliku elektrisignaali; see on ühtlasi on ploki elektriline sisendsignaal

Ruuporkiirgur[muuda | redigeeri lähteteksti]

LNB-des kasutatakse kiirgurelemendina ruuporkiirgurit. Selleks on umbes 20 mm läbimõõduga metall-lehter. Selle sisepind on ringikujuliselt rihveldatud, et vähendada ruupori mõõtmeid ja avardada sagedusriba. Satelliitsideantennides kasutatavate ruuporkiirgurite avanurk võib olla sõltuvalt reflektori suurusest ja fookuskaugusest 7° kuni 40°. Ringsümmeetriline tarindus tagab polarisatsiooni liigist sõltumatu vastuvõtu.

Võimendus ja sagedusmuundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

LNB võimendab kõigepealt raadiosagedusliku elektrisignaali pinget spetsiaalsete mikrolainetransistoridega 50–60 dB kogu satelliittelevisiooni ribas 10,70–12,75 GHz (see jaguneb alumiseks ribaks 10,70–11,80 GHz ja ülemiseks ribaks 11,60–12,75 GHz) ning muundab siis need kandesageduste ribad esimeseks vahesageduseks. Nii alumine kui ka ülemine riba mahutatakse kahe sagedusmuunduri abil vahesageduste ribasse 950–2150 MHz; selleks läheb vaja kaht sagedusmuundurit ostsillaatorisagedustega: 9,75 ja 10,6 GHz ja kaht vahesagedusvõimendit.

Kuna satelliidivastuvõtul ei kasutata signaali kandesageduse muutmisel üht kindlat vahesagedust (nagu raadiotes ja telerites), vaid kindlat ostsillaatorisagedust, siis kujuneb sagedusmuundamisel ühe sageduse asemel vahesagedusriba, mida võimendatakse juba ka plokis; edasine võimendamine toimub teisel vahesagedusel vastuvõtjas (teleri tuuneris).

Ostsillaatoreid lülitatakse automaatselt ümber vastuvõtjast antava 22-kilohertsise tüürpingega. Eri polarisatsioonitasandeid (horisontaalne, vertikaalne) lülitatakse ümber alalispingega. Ümberlülitamissignaalid nagu ka toitepinge antakse plokki koaksiaalkaabli kaudu satelliidivastuvõtjast kanalite valimisel. Kasutatakse spetsiaalset ja võimalikult lühikest satelliidikaablit, et signaal liigselt ei nõrgeneks.

Mitme väljundiga LNB[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui antenniga soovitakse ühendada mitu tuunerit või tuunerile lisaks ja videosalvestit, on võimalik ühe väljundiga LNB (Single LNB) asemel kasutada kahe, nelja või kaheksa väljundiga plokki (Twin-LNB, Quttro-LNB, Octo-LNB).

Kahelt lähestikuselt satelliidilt (nt Astra 19,2° ja Hotbird 13°) saab signaale vastu võtta ühe taldriku ja laia vastuvõtupeaga (Duo-LNB või Monoblock-LNB). Satelliite kommuteeritakse ploki koosseisu kuuluva DiSEqC-lülitiga.

Erineva sagedusega signaalid samas kaablis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahesagedussignaali edastamiseks kasutatakse mõnikord diplekserit, mille abil signaal liidetakse samasse kaablisse koos maapealse leviga televisiooni vastuvõtu antenni signaaliga. Vastuvõtja poolel eraldatakse need signaalid siis üksteisest teise diplekseriga, mis suunab maapealse TV signaali telerisse ja satelliittelevisiooni signaali satelliit-TV vastuvõtjasse.

Muud LNB-d[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale siinkirjeldatud LNB-de, mis on mõeldud satelliit-TV vastuvõtuks Ku-sagedusribas, on LNB-sid kasutusel paljudes satelliitside süsteemides ja erinevates sagedusribades, nt Meteosat-LNB, L-riba-LNB, S-riba-LNB, C-riba-LNB.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]