L'Anse aux Meadows

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoL'Anse aux Meadows

UNESCO maailmapärand

Authentic Viking recreation.jpg
Viikingite asula rekonstruktsioon
Asukoht Kanada Kanada
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid VI
Viited 4
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 51° 35′ 43″ N, 55° 31′ 52″ W
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1978  (2. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud viikingite 11. sajandi asulakoht. Kuni viikingite asulakoha leidmiseni oli see tilluke kaluriküla, kuhu ei viinud isegi teed (sinna tuli paadiga sõita). Nüüd on seal turismikeskus ja rahvuspark.

Islandi saagades on kirjeldatud reise Gröönimaast kaugemal läänes asuvale ülemeremaale Vínlandi. Enne 1960ndaid ei olnud leitud arheoloogilisi tõendeid, mis oleksid kinnitanud skandinaavlaste jõudmist Ameerikasse enne Kolumbust.

Norra harrastusajaloolane Helge Ingstad oletas, et Vínland võis asuda Newfoundlandil, ning asus viikingite jälgi otsima. Aastal 1960 juhatas kalur George Decker ta L'Anse aux Meadowsi külas Épaves Bay ääres asuvate rohtukasvanud küngaste juurde, mis sarnanesid skandinaavlaste talude varemetega, mida Ingstad oli varem näinud Gröönimaal.

Väljakaevamised[muuda | redigeeri lähteteksti]

19611968 toimusid L'Anse aux Meadowsis arheoloogi Anne Stine Ingstadi juhtimisel väljakaevamised, millest võtsid osa Rootsi, Islandi, Kanada, USA ja Norra teadlased. Täiendavad väljakaevamised viis 19731976 läbi Parks Canada.

Leiti 8 või 9 mätastest ehitatud hoone jäänused ning esemeid, mis viitavad nende asukate päritolule skandinaavia kultuuripiirkonnast, kõige tõenäolisemalt kolooniast Gröönimaal. L'Anse aux Meadowsis peeti kariloomi (leiti sigade, võib-olla ka lammaste ja kitsede luid), sulatati ja sepistati rauda ning parandati laevu. Arvatavasti käidi siit ka retkedel kaugemale lõuna poole, sest majadest leiti mõned halli pähklipuu viljad ja puutükid – see puu L'Anse aux Meadowsis ei kasvanud.

Hooned koondusid mererannal kolme gruppi. Võimalik, et tegemist oli kolme laevameeskonna eluasemetega. Teistest veidi eemal asus sepikoda. Majad sarnanesid tüübilt hoonetega, mida ehitati viikingiaja lõpuosas Islandil, Gröönimaal ja Norras. Seinad olid laotud mätastest, paljudest ruumidest leiti jälgi tuleasemetest ja seinte ääres asunud muldpinkidest. Suuremad majad olid kuni 24 meetri pikkused. Siin elati vaid lühikest aega, kõige rohkem paarkümmend aastat, tõenäoliselt aga vaid mõni aasta.

L'Anse aux Meadows, rekonstruktsioon

Hoonetest ja nende ümbert leiti hulgaliselt rauatükke, näiteks laevaehitusel kasutatud neete. Majade lähedalt rannalt, kus arvatavasti laevu parandati, leiti metallesemega töödeldud puutükke, millest üks võis olla laeva põhjaplangu fragment.

Steatiidist värtnakeder ning kaks nõela (üks pronksist, teine luust) viitavad sellele, et elanike hulgas oli ka naisi ja et siin tegeleti käsitööga, mida kohalikud indiaanlased ei tundnud.

Huvitavamate leidude seas oli veel pronksist rõngaspeaga iiri-skandinaavia ehtenõel, helmed, Islandi päritolu kivist lamp, pronkseseme (võib-olla ehte või vööpandla) fragment.

L'Anse aux Meadows ja Vínland[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islandi saagades räägitakse, et pärast Vínlandi avastamist Leifur Eiríkssoni poolt umbes aastal 1000 tehti sinna Gröönimaalt mitu retke ja seda maad püüti asustada. Kohapeal tekkisid aga konfliktid seal elanud indiaanlastega ning ümberasumine ebaõnnestus.

L'Anse aux Meadowsis ei kasva viinamarjad, millele viitab maa nimi Vínland. Küll aga leidub majade juures voolavas ojas saagades nimetatud lõhesid. Saagades räägitakse ka Vínlandil kasvanud isekülvanud nisust; millist taime see tähendas, ei ole selge.

Helge Ingstad jäi surmani kindlaks, et ta on leidnud Vínlandi. Enamik uurijaid on siiski seisukohal, et saagade Vínland asus Newfoundlandist lõuna pool, võib-olla St. Lawrence'i lahe lõunakaldal.

Leiud mujalt Põhja-Ameerikast[muuda | redigeeri lähteteksti]

L'Anse aux Meadows, rekonstruktsioon

L'Anse aux Meadowsist kaugemalt lõunast on leitud ainult üks viikingi- ja keskaegse Skandinaaviaga seotud ese: Olav Kyrre (10671093) aegne münt indiaanlaste asulakohast USA-s Maine'i osariigis. Kanada arktilistest piirkondadest on aga leitud palju skandinaavlastega seotud esemeid. Arvatavasti on need sinna jõudnud Kanada ja Gröönimaa inuittide omavahelise läbikäimise kaudu skandinaavlaste asulatest Gröönimaal.

Teised lõuna poolt Ameerika mandrilt leitud viikingitega seotud esemed, ruunikivid ja ehitised, nagu Kensingtoni ruunikivi, Newporti torn jm on osutunud võltsinguteks, indiaanlaste loominguks või on seotud pärast Kolumbust Ameerikasse rännanud eurooplastega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ingstad, Anne Stine: "The Discovery of a Norse Settlement in America. Excavations at L'Anse aux Meadows, Newfoundland 1961–1968". Universitetsforlaget, Oslo 1977
  • Ingstad, Helge & Anne Stine: "The Viking Discovery of America: The Excavation of a Norse Settlement in L'Anse aux Meadows, Newfoundland". Checkmark Books, New York 2001
  • Logan, F. Donald: "The Vikings in History." 3. edition. Routledge, New York 2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]