Lüganuse kirik

Lüganuse kirik
	Lüganuse kirik (2011)
Üldandmed
Asukoht	Lüganuse
Stiil	sakraalhoone
Ehituse lõpp	14. sajandi keskpaik
Aadress	Papli 32, Lüganuse, Lüganuse vald, Ida-Virumaa
Koordinaadid	59° 22′ 43,9″ N, 27° 2′ 25,6″ E

Lüganuse kirik (ka Lüganuse Ristija Johannese kirik) on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Lüganusel Lüganuse vallas Ida-Virumaal.

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, kirikut kasutab EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Lüganuse kirik on õhukeste seinamüüridega, juba algselt võlvimata kastehitis, mis järgis dominiiklaste kasinusnõudlikku ruumiprogrammi. Hoone idaotsa ehitati 15. sajandil kitsam kooriruum koos käärkambriga ja lääneotsa seitsmekorruseline, all nelinurkse, ülaosas ümara põhiplaaniga läänetorn. 15. sajandil võlvisid Tallinna meistrid hoone kahelööviliseks, kuid võlvid hävisid arvatavasti Liivi sõjas ja neid ei taastatud. Ühejaolised kitsad ilma ehisraamistikuta aknad algasid algselt kõrgel seinas, hiljem on aknaavasid allapoole pikendatud. Ehitise otsaviilud on erandlikult kaunistatud: mõlema viilu keskel on suur süvendrist, kordusristi kujuga, iga haru läbimas väiksem ristpalk, ja selle all maalitud minusklites tekstirida ([h]elpgotun[dmaria]; praegu jäävad katuse alla). 15. sajandist pärinevad torni ja käärkambri talumita raidportaalid, mille profileeringus on lai süvarihv kahe kitsa ümarvöödi vahel^[1].

Siseruumis viitavad Tallinna meisterkonnale kaks suurt vahepiilariga istenišši kooriruumi lõunaseinas ja altari kujunduses nurgaturpadega stipes kaldpinnaga servistatud mensa all.

18. sajandil sai torn uue kiivri, 19. sajandist pärineb idaakna uusgooti ehisraamistik.

Sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Lüganuse kiriku põlengus 10. augustil 1941. aastal hävis koos katuse ja torniga ka kogu kunstiväärtuslik sisustus, selhulgas Christian Ackermanni altariretaabel koos maaliga "Püha õhtusöömaaeg" (1673).

Praegune kantsel ja Eduard Kriisa ehitatud orel pärinevad Rakvere Pauluse kirikust. 1995. aastal pühitseti klaasikunstnik Riho Hütti altarivitraaž "Taevaminemine" koori uusgooti raamistusega idaaknas.^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lüganuse kirik oli Lüganuse kihelkonna peakirik.

Kihelkonnakirikute rajamisest Põhja-Eestis on tänu Paul Johansenile ülevaade, Taani hindamisraamatus on kiriklike keskuste kujunemislugu antud lausa aastase täpsusega. Kirikute rajajaks ja patrooniks peab Johansen enamikul juhtudest maaisandat, st Taani kuningat. Mõnikord aga siiski võis olla patrooniks ka vasalliperekond (Viru-Nigula, Kadrina, Lüganuse kirik ja Jõhvi)^[3]. Lüganuse kirik (saksa keeles Luggenhusen) ehitati 14. sajandi keskpaiku ning sellest algkirikust on säilinud pikihoone. Kiriku esmamainimine oli 1373. aastal.^[4], altariruum ja torn ehitati hiljem. Kiriku asutas Taubede suguvõsa esindaja, algselt oli kiriku uksel ka Taubede suguvõsavapp.