Löwenruh' park

Löwenruh' park on park Tallinnas Kristiine linnaosas; Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala. Põhipargi (5,9 hektarit) ja seda ümbritseva ala pindala on kokku umbes 9 hektarit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

17. sajandil rajati sellele alale Evert Staalborni suvemõis.

18. sajandi keskel ehitati üles Löwenruh' suvemõis. Tolle aja Kristiinentali suvemõisatest oli ta üks suuremaid. Mõisa omanikuks oli Eestimaa kuberner aastatel 1728–1736 Friedrich von Löwen, kelle nime järgi on pandud mõisale nimetus Löwenruh (tõlgituna "lõvirahu").

1798. aastal avati Löwenruh' suvemõisas lõbustus- ja kümblusasutus. Tegutses restoran, kondiitriäri, tantsusaal, keeglirada, lasketiir ja ravikümblusasutus. Linnu tee ääres oli allikas, mis sisaldas rauda, väävlit ja muid kasulikke aineid.^[1]

19. sajandi algul asus suvemõisas Friedrich Noltkele kuulunud ettevõte, kus valmistati äädikat, šokolaadi ja värve. ^[2] Kadrioru puhkepiirkonna suurenev populaarsus hakkas Lilleküla tähtsust supelasutusena vähendama.

19. sajandi keskel ehitati park põhjalikult ümber ja praeguse Räägu tänava poolsesse külge (praeguse Kullo asukohas) rajati 19 suurt kalatiiki. 1886. aastal toimus suvemõisas tulekahju, hävisid mõisahoone ja mitmed abihooned.

1930. aastatel tegutses Anna Grafi kalakasvatusmajand. 1936. aastal ostis selle majandi AS Kopli Kinnisvarad, kes tahtis sinna rajada üle-eestilise tähtsusega aianduskoolituskeskuse.

Pärast Teist maailmasõda asus endise Löwenruh’ suvemõisa territooriumil Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Juurviljaaedade kõrval oli seal ka kalakasvandus (kasvatati forelli ja karpkalu). Abimajand kaotati 1948. aastal ning kalakasvandus 1957. 1960-ntatel tegutses seal puukool, mille ülesandeks oli linna elanike varustamine viljapuude- ja marjapõõsaistikutega, samuti kiviktaimla taimede, lillesibulate ja lilletaimedega.

1976 ehitati pargi kirdeservale Pioneeride ja Koolinoorte Palee (arh. Vivian Lukk; praegune Tallinna Huvikeskus "Kullo").

1993. aastal võeti Löwenruh' park looduskaitse alla.^[3]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Park on rajatud heinamaale.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Pargis oli 2003. aastal 570 üksikpuud. Valitsevad liigid on sanglepp (29%) ja harilik vaher (25%). Vanade ja suurte põlispuude – hobukastanite, remmelgate, saarte ja sangleppade – tüve ümbermõõt on üle 1 m. Kõige haruldasemad puud on punane tamm ja Margarita enelas ning kultivaridest harilik elupuu, hõberemmelgas ja rabe remmelgas.^[4]

Veekogu[muuda | muuda lähteteksti]

Löwenruh' pargi tiigid on allikalise toitumisega, vesi pärineb mere- ja glatsiofluviaalsetest kruus-liivadest. Tiikide eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Vanasti suubus allikate vesi Löwenruh' forellitiikidesse, praegusajal kanalisatsiooni. Löwenruh' pargi tiigi vee kloriidisisaldus oli väiksem kui Parditiigis (Parditiigi park), võrreldes Lepasalu allikaveega (Lepistiku park) aga kaks korda suurem.^[5]

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast korrastustöid (enamiku võsa ja põõsaste maha raiumist) muutunud väga läbipaistvaks ja lindudele vähem atraktiivseks. Väiksusele alale vaatamata pakkus pesitsusvõimalusi mitmetele maas ja põõsastel pesitsejatele, kellest võiks välja tuua soo-roolinnu (Acrocephalus palustris), keda peetakse parimaks linnuhäälte matkijaks.^[6]

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu on pargis säilinud kivisild, lõviskulptuur (pargi ees kahel pool silda paiknesid 19. saj. keskpaigas Saksamaalt ostetud 2 lõviskulptuuri, millest üks on kadunud), jääkelder ja tallihoone.^[7] Pargis asub 14 vaatluspunktiga õpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. Sissepääsu juures on skulptor Tauno Kangro poolt restaureeritud lõvikuju.

2004 aastal teostati tiigi puhastus- ja süvendustööd.^[8]^[9]

4. septembril 2008 avati pargis keskaegset kindlust meenutav kogupere mänguväljak. ^[10]