Löss

Allikas: Vikipeedia
Lössiplatoo Hiinas Hunyuani lähedal Shanxi provintsis.
Löss

Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast.

Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein.

Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust.

Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeni ajastikul tuulte kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud kõrbed, kuivanud jõeorud, liustikusetted jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele.[1]

Lössil kujunenud mullad on viljakad, kuid väga haavatavad erosioonile.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 375. ISBN 0922152349

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]