Lõpe (Hiiumaa)
| Lõpe | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
3,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
144 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
4612[3] |
| Koordinaadid | 58° 58′ N, 22° 49′ E |
  | |
 | |
Lõpe on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Lõpe küla piirneb põhjas Paluküla, läänes Tubala, lõunas Ala ja Sakla ning idas Palade külaga.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Kohanimi tuletub sõnast lõpp 'lahesopp, väike laht'.[4] Kohanime on esmamainitud 1529 kujul Leppesche.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe küla läbib Ala kraav.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 129 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[5]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 45 | 1959 |
| 37 | 1970 |
| 169 | 2000 |
| 129 | 2011 |
| 134 | 2019 |
| 144 | 2021 |
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe ajaloolised talud 1939 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Haeste | Pihlamets |
| 2 | Hindre | Lohvart, Saarnak |
| 3 | Jaagu | Erk |
| 4 | Kibuspuu | Särglep |
| 5 | Koidu | Välja |
| 6 | Leika | Leika |
| 7 | Nigula | Priit |
| 8 | Niidi | Ristmägi |
| 9 | Rebeli | Rebel |
| 10 | Sepa | Sepp |
| 11 | Tühambo | Kivistu |
| 12 | Uue-Jürna | Aasma, Koit |
| 13 | Uue-Koidu | Väljal |
| 14 | Viina | Maro |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Rahvapärimuse järgi asus küla alal muistsel ajal varjupaik – Lõpe sõjaauk. Küla välja aga tunti Kalive väljana. 1529 oli moodustunud küla, kus 1609 elasid talunikud Leppe Peter ja Leppe Steffen. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli külas 5 talu, mille peremehed olid Nielsse Jüri, Perdi Hans, Löppe Lars, Löppe Hinrich ja Jahni Jako Lars.
1835 oli külas 6 talu ja elanikud said perekonnanimedeks nimed Erk, Kibuspuu (Kibbuspu), Koit (Koid), Leht, Mudama (Muddama) ja Pudisma (Puddisma). [7]
Lõpe kuulus 1977–1997 Palade koosseisu ja seal asus nõukogude ajal Rahu eest kolhoosi kontor.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe küla idaosa piirneb Heltermaa–Kärdla–Luidja maanteega. Küla läbib Palade–Tubala tee.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe külas tegutseb külaselts Sakas, mille tegevuseks on ürituste korraldamine, koduloolised uuringud, Lõpe pargi korrashoid ja teabetoa ülalpidamine. Palade Teabetoa nime all tegutsev infopunkt sisaldab koduloolist materjali.
Endise kolhoosi esimehe ja Pühalepa valla esimese vallavanema Tõnu Otsasoni rajatud Lõpe pargi suurus on 7 hektarit. Pargi kujundas Heino Kiik, kes töötas 1971–1974 pargiaednikuna. Pargi teedevõrgu pikkus on 1,2 km.
Pargis asuvad Enn Johannese skulptuurid ja installatsioonid, Elmar Vrageri mälestustahvel, Heino Kiige mälestustahvel, Hiiu kultuuri panustanud keele ja rahvaluule talletajate nimesid ja lugusid kajastav Hiiu keele puu.
Ettevõtlus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpe külas asub Halupuu Firewood Products OÜ saeveski.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 5.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Lõpe" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939-09.02.1940
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198; 1835
