Lõhnav käoraamat

Lõhnav käoraamat
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledon;
Selts	Asparilaadsed Asparagales;
Sugukond	Käpalised Orchidaceae;
Perekond	Käoraamat Gymnadenia;
Liik	Lõhnav käoraamat;
Binaarne nimetus
	Gymnadenia odoratissima; (L.) Rich. (1817)

Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Taim on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse.^[1]

Sarnasus hariliku käoraamatuga[muuda | muuda lähteteksti]

Kogenematu vaatleja võib lõhnava käoraamatu segamini ajada hariliku käoraamatuga. Põhiliseks eristatavaks tunnuseks on õie kannus, mis on lõhnaval käoraamatul sigimikust lühem ja pigem tömbi otsaga. Lõhnava käoraamatu kõrgus, õisiku pikkus ja läbimõõt ning lehtede laius kui ka õite suurus on üldjuhul väiksemad kui harilikul käoraamatul. Õisiku läbimõõt on lõhnaval käoraamatul alla 1,5 cm (harilikul käoraamatul üle selle). Lõhnava käoraamatu taimede kõrgus ulatub harva üle 30 cm ja lehtede laius piirdub enamasti poole sentimeetriga.^[2]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnava käoraamatu põhiareaal paikneb Alpides, kus taimed võivad kasvada kuni 2700 m kõrgusel.^[3] Ülejäänud hajusad kasvukohad Euroopas on isoleeritud.^[4] Skandinaavia maades kasvab lõhnav käoraamat ainult Rootsi lõunaosas ja Ojamaal.^[2]

Eestis on lõhnav käoraamat haruldane, kasvades eelkõige Loode-Eesti ja Saaremaa lääneosa lubjarikastes soodes.^[5] Kõige rohkem isendeid esineb Niitvälja soos ja Viidumäe looduskaitsealal asuvates allikasoodes.^[6]

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnav käoraamat on väiksekasvuline, harva üle 30 cm kõrgusega. Õied on üldjuhul roosad (harva kreemikad ja veel harvem valged), külgmised õiekattelehed hoiduvad rõhtsalt kõrvale. Lehed on kitsad (laius alla 1 cm), lineaalsed, hallikasrohelised. Huul on ebaselgelt kolmehõlmaline, keskmine hõlm on tavaliselt pikem. Kannus ei ületa sigimiku pikkust. Õisik on ruljas, tihe tähk 5–8 cm pikkune.^[2]