Lõhestav valik

Allikas: Vikipeedia

Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas). See on üks kolmest loodusliku valiku põhitüübist stabiliseeriva valiku ja suunava valiku kõrval.

Lõhestav valik võib viia liigitekkeni, kuid toimib aeglasemalt kui suunav valik, sest selle tulemused ei ole nii stabiilsed. Ta nõuab geograafilist või nišiisolatsiooni, et takistada eri äärmustesse kuuluvate isendite omavahelist paaritumist. Arvatakse, et lõhestav valik on sümpatrilise liigitekke mehhanism.

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oletame, et meil on küülikute asurkond, kus küülikute värvus oleneb kahest mittetäielikult dominantsest tunnusest: musta karva esindab "B" ja valget karva "b". Genotüüp "BB" annab fenotüübiks musta karva, genotüüp "Bb" halli karva (mustad ja valged karvad on segamini) ja genotüüp "bb" valge karva. Keskkonnas, kus leidub väga tumedaid musti kaljusid ja väga valgeid kaljusid, saavad valged küülikud varjuda valgete kaljude taustal ja mustad küülikud mustade kaljude taustal, hallid küülikud aga varjuda ei saa ega jää ellu.

Charles Darwin jälgis Galápagose saartel vintide asurkondi. Osa vindiliike olid nii sarnased, et nad nähtavasti põlvnesid ühest liigist. Ent neil olid järsult erineva suurusega nokad. See tundus olevat kohastumus eri saartel leiduvate seemnete erinevale suurusele. Keskmise nokasuurusega vindid ei oleks kummagi suurusega seemneid hästi kätte saanud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]