Läti Teaduste Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
Teaduste Akadeemia kõrghoone Riias

Läti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest. Akadeemiat finantseerib ja toetab riik. Akadeemia asub Riias Akadeemia väljak 1.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1945. aasta juulis palusid Läti NSV juhid NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogult luba asutada Läti NSV Teaduste Akadeemia. Selline luba saadigi. Esimesed akadeemikud ja korrespondentliikmed kinnitati vabariigi partei Keskkomitee Büroo istungil 1946. aastal. Esimeste täisliikmete (akadeemikute) hulgas oli tuntud läti teadlasi: keeleteadlane Jānis Endzelīns, sooteadlane Pēteris Nomals, metsandusteadlane Arvīds Kalniņš, mikrobioloog Augusts Kirhenšteins, onkoloog Pauls Stradiņš, loomakasvatusteadlane Paulis Lejiņš ja mõned teised. Neile lisandusid vasakpoolsete vaadetega kirjanik Andrejs Upīts ja mõned Nõukogude Liidu teistest vabariikidest saabunud läti päritolu teadlased, samuti parteiajaloolane Arvīds Pelše, kes suunati Moskvast Lätisse parteitööle juba 1940. aastal.

Professor Ojārs Spārītis tutvustab Angela Merkelile Riia ühte arhitektuuriajaloolist vaatamisväärsust – Väikegildi hoone interjööre (september 2010)

1990. aastal nimetati akadeemia ümber Läti Teaduste Akadeemiaks.

Akadeemia presidendiks valiti 2012. aastal kunstiteadlane Ojārs Spārītis. Spārītis on Läti ja Euroopa renessanssiaja uurija, tema juhendamisel on Riias taastatud mitmed arhitektuurimälestised. Kaks aastat varem oli professor Spārītisel auväärt ülesanne valmistada kultuuriprogramm Lätis riigivisiidil viibivale Saksamaa liidukantsler Angela Merkelile.

Liikmeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liikmeskond jaguneb nelja osakonna vahel:

Läti TA liikmeid on kokku 355 inimest (seisuga 01.06.2011), sealhulgas täisliikmeid 107 (neist 52 vanuses alla 70), auliikmeid 56, välisliikmeid 89 ja korrespondentliikmeid 123 (neist 89 alla 70)[1].

Teiste seas on praegu või on olnud varem Läti TA liikmeteks sellised rahvusvaheliselt tuntud persoonid nagu Vaira Vīķe-Freiberga (täisliige), Raimonds Pauls (auliige), Ernst Neizvestnõi (välisliige), Andrei Voznessenski (välisliige) ja Vladimir Toporov (auliige). Eesti teadlastest kuuluvad akadeemiasse välisliikmetena Enn Tarvel (1995), Jüri Engelbrecht (1996) ja Richard Villems (2005).[1]

Läti Teaduste Akadeemia Suur medal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti Teaduste Akadeemia Suur medal (Latvijas Zinātņu akadēmijas Lielā medaļa) on kõrgeim autasu, mis antakse Läti ja välismaa teadlastele väljapaistvate teadussaavutuste eest. Autasu antakse alates 1993. aastast. Kokku on medalisaajaid 42 teadlast (seisuga 01.07.2013), teiste seas Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liidreid Vladimir Toporov väljapaistvate teadussaavutuste eest balti lingvistika ja balti rahvaste etnogeneesi uurimise alal (2002) ja eesti populatsioonigeneetik Richard Villems silmapaistavte saavutuste eest arheogeneetikas (2011).[2]

Läti Teaduste Akadeemia doctor honoris causa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti TA audoktori teaduskraad on omistatud 80 väljapaistavale teadlasele, sealhulgas on selle saanud Eesti teadlased Raimo Pullat (2005), Mihkel Veiderma (2006) ja Juhan Maiste (2009).[1]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Yearbook 2010/11 Latvian Academy of Sciences (inglise)
  2. Grand Medal of the Latvian Academy of Sciences Latvian Academy of Sciences (inglise)