Kvisling

Allikas: Vikipeedia

"Kvisling" (Quisling) on nimetus, millega kutsutakse reetureid ja kollaborante. Peamiselt on nimetust kasutatud fašistlike poliitiliste erakondade ja sõjaliste ning poolsõjaliste organisatsioonide liikmete kohta, kes Teise maailmasõja ajal tegid okupeeritud riikides koostööd teljeriikidega

Nimetust Quisling kasutati esmakordselt inglise ajalehes The Times 15. aprill 1940. aastal artiklis "Quislings everywhere" (Quislingid igalpool) pärast seda kui Norra päritolu Vidkun Quisling tegi koostööd natsi-Saksamaaga selleks, et aidata Norras võimule kollaborantlik valitsus eesotsas iseendaga. Ajalehes öeldi: "To writers, the word Quisling is a gift from the gods. If they had been ordered to invent a new word for traitor...they could hardly have hit upon a more brilliant combination of letters. Actually it contrives to suggest something at once slippery and tortuous." (Kirjanikele on sõna quisling jumalakingitus. Kui tuleks leiutada uus väljend sõnale "reetur", ... oleks raske leida parimat tähtede kombinatsiooni. Sõnas sisaldub korraga midagi libedat ja ülekohtust.)

Nimetust hakati laiemalt kasutama kui Inglise peaminister Winston Churchill 26. detsemberil 1941 kommenteeris võite Teljeriikide vastu ja USA ühinemist sõjaga öeldes: "Paljude meeste ja naiste südametes on löönud lõkkele lootus ja sellega põletame vihaleegid brutaalse korrumpeerunud okupandi vastu. Kui veel raevukamalt leegitsevad tuled vihatud ja põlatud räpaste Quislingite vastu, kelle nad on hankinud" [1] Peale seda kõnet tuli nimetus kõnekeelde ja poliitilistesse karikatuuridesse.[2]

Nimetus on kasutusel ka tänapäeval ja seda võib näha New York Timesi 2008 ja 2009 artiklites, [3] ajalehes Die Zeit[4] ja ajalehes The Times.[5]

Max Brooks kasutas nimetust 'quisling' oma zombie-teemalises romaanis World War Z, et kirjeldada ellujäänuid zombiesõjas, kus nad kaotasid mõistuse ja käitusid sarnaselt elavate surnutega.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]