Kvindiring

Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist (noodist) puhta kvindi kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist enharmooniliselt sama noodi (heli) juurde tagasi.

Deses=C C His=C gisis=a a heses=a Asas G e fes Eses D h ces Heses A fis ges Fes E cis des Ces H gis as Ges Fis dis es Des Cis ais b As Gis eis f Es Dis his c B Ais fisis g F Eis cisis d Suure algustähega on duurid ehk mažoorid, väikese algustähega on mollid ehk minoorid. Ringi parempoolsel küljel suureneb helistiku dieeside arv; vasakpoolsel küljel suureneb bemollide arv. Kvindiring näitab ära ka uute võtmemärkide ilmumise ning nende paiknemise järjekorra noodikirjas noodivõtme järel: esimene diees (võtmemärk) on F, millele järgneb C, G, D jne. Bemollide poole liikudes: B, E, A, D jne. Kõrvuti asuvad helistikud erinevad omavahel ühe võtmemärgi võrra ning on sugulashelistikud. Päripäeva (dieeside poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku dominant(helistik); vastupäeva (bemollide poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku subdominant(helistik). Vastaskülgedel paiknevad helide (nootide) omavaheline intervall on suurendatud kvart (tritoon). Helirida • helistik  • võtmemärk Bemoll Diees Mažoor minoor Mažoor minoor 0 Do-mažoor (C-duur), la-minoor (a-moll) 1 Fa-mažoor (F-duur) re-minoor (d-moll) Sol-mažoor (G-duur) mi-minoor (e-moll) 2 Si♭-mažoor (B-duur) sol-minoor (g-moll) Re-mažoor (D-duur) si-minoor (h-moll) 3 Mi♭-mažoor (Es-duur) do-minoor (c-moll) La-mažoor (A-duur) fa♯-minoor (fis-moll) 4 La♭-mažoor (As-duur) fa-minoor (f-moll) Mi-mažoor (E-duur) do♯-minoor (cis-moll) 5 Re♭-mažoor (Des-duur) si♭-minoor (b-moll) Si-mažoor (H-duur) sol♯-minoor (gis-moll) 6 Sol♭-mažoor (Ges-duur) mi♭-minoor (es-moll) Fa♯-mažoor (Fis-duur) re♯-minoor (dis-moll) 7 Do♭-mažoor (Ces-duur) la♭-minoor (as-moll) Do♯-mažoor(Cis-duur) la♯-minoor (ais-moll) Vaata ka kvindiring Heliklass Heliklass 0 Deses C His 1 Des Cis Hisis 2 Eses D Cisis 3 Feses Es Dis 4 Fes E Disis 5 Geses F Eis 6 Ges Fis Eisis 7 Ases G Fisis 8 As Gis 9 Heses A Gisis 10 (t või A) Ceses B Ais 11 (e või B) Ces H Aisis Ühte heliklassi kuuluvad helid on enharmoonilised helid.