Kuulmekäik

Allikas: Vikipeedia

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Välimine kuulmekäik moodustub oimuluust ja kõhrest.[1] Oimuluu vastav kanal on välimise kuulmekäigu luulise osa toeseks ja kõhreline osa on kõrvalesta kõhre jätkuks.[2]

Välimisele kõhrelisele kuulmekäigule kinnitub kõrvalest (olemasolul). Kõhrelist osa vooderdav nahk on õhuke ning seda katavad karvad ja kõrvavaigunäärmed. Kõrvavaigunäärmed komplekteerivad kõrva kaitsvat nõret – kõrvavaiku (cerumen).

Välimise kuulmekäigu areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulmekäigu ülesanne on edasi juhtida helilainete võnkeid. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille maksimum on umbes 4 kHz.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 850:2004.
  2. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]