Kutsu-Juku seiklusi

Juku põrgus lõõtspilli mängimas. Sama stseen on kujutatud ka mälestusplaadil Tallinnas Suur-Karja tänaval

"Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm^[1].

Autorid[muuda | muuda lähteteksti]

Režissöör oli Voldemar Päts, produtsent Aleksander Teppor ja joonistaja karikaturist Elmar Jaanimägi.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (toonases keelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuld sülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid.

Muusika toodeti plaadifirma AS Tormolen * Ko, Parlophon plaatidele, mis salvestati arvatavasti Saksamaal.

Tootmine ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi valmistati 1930. aasta jooksul Aleksander Teppori fotostuudios Tallinnas Suur-Karja 9 ja peamiselt Eesti Karskusseltsi toetusel. Kokku tehti 5000 joonistust ja filmilindi pikkus oli 180 m ehk 6 minutit. Sellest on säilinud umbes sajameetrine lõik kestusega 4 minutit. Lõplikult valmis film alles 17. aprilliks 1931, kui see linastus esmalt Tallinnas kinos "Modern" ja seejärel Tartus kinos "Capitol" 7. novembril. Film oli algselt mõeldud seriaalina. Valmistati ette ka teine osa pealkirjaga "Juku seiklused maal ja veel", mis ei saanud aga valmis ega ole säilinud. Edasisele tootmistegevusele sai paljuski saatuslikuks alanud majanduskriis, aga küllap ka tootmisraskused, sest keerukate joonisfilmide kvaliteetne tootmine oli sel ajal jõukohane pigem suurriikidele.

1940. aastal peitis Aleksander Teppor filmi koopia okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti Karskusseltsi arhiivi ja see avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. aastal.

2001. aastal restaureeris filmi Eesti Filmi Sihtasutus.