Kurt Knispel

Allikas: Vikipeedia
Kurt Knispel
Sünniaeg 20. september 1921
Salisov, Tšehhi (Salisfeld, Sudeedimaa)
Surmaaeg 28. aprill 1945 (23-aastaselt)
Vrbovec (Urbau), Tšehhi
Teenistus 12. Tankidiviis
503. Rasketankipataljon
Auaste Feldwebel
Sõjad/lahingud Teine maailmasõda
idarinne
Normandia dessant
Autasud Raudrist II ja I
Tankilahingu märk hõbedas
Saksa Rist kullas

Kurt Knispel (20. september 1921 – 28. aprill 1945) oli sudeedisakslasest Saksa sõdur, kes teenis Wehrmachti maaväes (Heer) tankidel kahuri laaduri, laskuri ja hiljem tankikomandörina. Ta oli Teise maailmasõja parim tankiäss: kinnitatud andmetel hävitas ta 168 vastase tanki, kuid kinnitamata andmetel võib see arv olla isegi kuni 195. Koos Johannes Bölteri, Ernst Barkmanni, Otto Cariuse ja Michael Wittmanniga peetakse teda üheks edukamaks Saksa tankikomandöriks.

Lapsepõlv ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Knispel sündis Zuckmanteli lähedal (tänapäeval Zlaté Hory) Salisfeldi asulas (tänapäeval Salisov) Sudeedimaal Tšehhoslovakkias ja veetis lapsepõlve Niklasdorfis (tänapäeva Mikulovice). Pärast õpipoisi praktika läbimist autotehases 1940. aastal astus Knispel Saksa armee soomusvägedesse.

Sõjaväeteenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Väljaõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Jalaväe baasväljaõppe sai Knispel Tankide treeningpataljonis Saganis Alam-Sileesias. Seejärel treeniti teda tankidel Panzer I, Panzer II ja Panzer IV. 1. oktoobril 1940 suunati ta 12. tankidiviisi 29. tankirügemendi 3. kompaniisse. Väljaõpe kestis 11. juunini 1941 ja selle lõpuks omandas ta Panzer IV laaduri ja laskuri ameti. Väljaõppe toimus peamiselt Saganis ja Putlos.

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsiooni "Barbarossa" alguses oli ta laskur tankil Panzer IV, mille komandör oli leitnant Hellman. Ta võitles 3. tankigrupi koosseisus, mis kuulus Adolf-Friedrich Kuntzeni juhitud LVII. armeekorpusse (hiljem LVII tankikorpus). Ta osales lahingutes Yarzevost (Yartsevo?) Stalingradini, Leningradi-Tihvini piirkonnas ja Eberhard von Mackensen juhtimisel Kaukaasias.

Jaanuaris 1943 naasis Knispel Putlosi ja tutvus Tiger I tankidega. Sel ajal oli Knispeli arvel 12 hävitatud vastase tanki.

Putlosist saadeti ta koos grupi teiste meestega 500. Tankipataljoni Paderbornis. Neid juhtis Oberfeldwebel Fedensack ja neist kujunes 503. Rasketanki Pataljoni 1. kompanii, mis osales Kurski lahingus ja kattis 7. tankidiviisi (Armee Abteilung Kempf) tiiba. Edasi osales ta lahingutes Korsun-Tšerkassõ koti toetuseks, Vinnõtsja, Jampoli ja Kamjanets-Podilskõi ümbruses. Kompanii toodi idarindelt ära ja varustati tankidega Tiger II. Edasi võideldi Caenis ja Normandiast taganemisel. Pärast seda viidi üksus uuesti Idarindele, kus peeti lahinguid Mezőtúris, Törökszentmiklósis, Ceglédis, Kecskemétis, Grani sillapeas, Gyulas, Nitras, Babi lossi juures (Knispel teatas, et tema tanki tabas ühe lahingu ajal 24 vastase mürsku), Laa an der Thayas ja viimaks Vlasatices, kus ta sai surmavalt haavata. Knispel suri Vrboveci (siis Urbau) välihaiglas ja maeti kohalikule surnuaiale. Sõda Euroopas lõppes 10 päeva hiljem.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlikel andmetel 168 (võimalik, et kuni 195) hävitatud vastase tankiga oli Knispel kõige edukam Teise maailmasõja tankikütt. Tema kontol on ka üks T-34, mille ta hävitas 3000 meetri kauguselt. Ta teenis peaaegu kõigil Saksa tankitüüpidel laaduri, laskuri ja komandörina. Teenete eest anti talle pärast 50 tanki hävitamist Raudristi I klass ja pärast 100 tankilahingut Tankilahingu märk hõbedas. Pärast 126 vastase tanki hävitamist (neile võib lisanduda veel 20 kinnitamata tanki hävitamist) anti talle Saksa Rist kullas. Temast sai ainus allohvitser Saksa tankivägedes, keda rindeteadetes mainiti. Tankide Tiger I ja Tiger II komandörina hävitas Knispel 42 vastase tanki.

Kuigi teda esitati sellele neli korda, ei antud talle siiski Rüütliristi, mille sai enamik Teise maailmasõja soomusässadest. Erinevalt paljudest teistest komandöridest ei kannustanud autasude jahtimine teda eriti. Kui tekkis vaidlus, kes täpselt vastase tanki hävitas, taganes Knispel alati oma nõudmistest ja lasi võidu kellegi teise arvele kirjutada.

Tema suhteliselt aeglase karjääri põhjused peituvad ilmselt halvas läbisaamises natsidest ülemustega: näiteks ründas ta ühte Einsatzgruppeni ohvitseri, keda ta nägi Nõukogude sõjavangi väärkohtlemas. Lisaks oli ta üldiselt ebasõjaväelaslik, kasvatades juuksed pikemaks, kui määrustik lubas, ja kandis kitsehabet. Ainult tema suurepärased tulemused lahingus hoidsid teda sõjaväevanglasse sattumast.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raudristi I ja II klass
  • Tankilahingu märk hõbedas
  • Saksa Rist kullas (20. mai 1944)
  • Mainimine rindeteates (Wehrmachtbericht) 25. aprill 1944

Rindeteade[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Originaaltekst Wehrmachtberichtist Tõlge
25. aprill 1944 Der Unteroffizier Knispel in einer schweren Panzerabteilung im Osten schoß in der Zeit von Juli 1942 und März 1944 101 Panzer ab.[1] Allohvitser Knispel idas paiknevas tankiüksuses hävitas 1942. aasta juulist kuni 1944. aasta märtsini 101 tanki.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die Wehrmachtberichte 1939–1945 Band 3, lk 88.