Kurmandži keel

Allikas: Vikipeedia

Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indo-euroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest. Kurmandži keel on kõige levinum kurdi keele dialekt – seda räägib umbes 80% kurdidest. Põhiliselt räägitakse kurmandži keelt Türgis (umbes 15 miljonit inimest), kuid see on levinud keel ka Iraagis, Iraanis, Süürias, Türkmenistanis, Liibanonis, Gruusias, Armeenias ning Aserbaidžaanis. Üle maailma kõnelebb kurmandži keelt ligikaudu 20 miljonit inimest.[1]

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurmandži keel kasutab laiendatud ladina tähestikku. Mõnede häälikute puhul on kasutatud diakriitilisi märke, nt. tsikrumfleksi. Kurmandži tähestikus on 8 vokaali (a, ê, e, î, i, o, û, u) ja 23 konsonanti (b, c, ç, d, f, g, h, i, j, k, l, m, n, p, q, r, s, ş, t, v, w, x, y, z).

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurmandži keeles on nimisõnade ja omadussõnade puhul rõhk viimasel silbil. Enamikke nimisõnadele liidetud grammatilisi elemente ei rõhutata, v.a mitmuse sufiksit. Topeltkonsonandid on kurmandži keeles haruldased. Peaaegu kõik topeltkonsonandid araabia ja pärsia laensõnadest on lühendatud ühekordseteks.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurmandži keeles puuduvad artiklid.

Kurmandži keeles on kaks grammatilist sugu: mees- ja naissugu. Kõigil sõnadel on kurmandži keeles sugu, kuid sugusid eristatakse vaid ainsuses, mitmuses sõnadel eri sugusid pole.

Kurmandži keele nimisõnadel on 4 käänet: nominatiiv, obliikvakääne, konstruktiiv ja vokatiiv.

Omadussõnaline täiend lisatakse täiendatava nimisõna järele.

Personaalpronoomenid nimetavas käändes:

mina – ez

sina – tu

tema, see (ingl k that) – ew

tema, see (ingl k this) – ev

meie – em

teie – hun

nemad (ingl k those) – ew

nemad (ingl k these) – ev

Refleksiivne pronoomen on xwe.

Komparatiivi näidatakse sufiksiga -tir. Superlatiivil pole eraldi vormi, see määratakse lause konteksti järgi.

Kurmandži keeles eristatakse kolme ajavormi, olevik, minevik ja tulevik, ning kolme aspekti: perfektiivne, habituaalne ja progressiivne.

Oleviku koopula on rõhuta, kuid kirjutatakse eraldi sõnana. Eristatakse ka konsonandile ja vokaalile järgnevaid koopulaid.

Konsonandile järgnevad koopulad on järgnevad:

olen – im

oled – î

(tema) on – e

oleme – in

olete – in

(nemad) on – in

Vokaalile järgnevad koopulad on järgnevad:

olen – em

oled –

(tema) on – ye

oleme – ne

olete – ne

(nemad) on – ne

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurmandži keele põhisõnajärg on SOV: subjekt, objekt, verb. Liikumist väljendavad verbid järgnevad obliikvakäändes verbile.

Grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurmandži keeles on 8 grammatilist kategooriat: aspekt, kääne, sugu, kõneviis, arv, isik, aeg ja tegumood. Eesti keelega võrreldes pole muud erinevat, kui sugude eristamise olemasolu kurmandži keeles.[2]

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

üks – yek

kaks – du, didu

kolm – , sisê

neli – çar

viis – pênc

kuus – şeş

seitse – heft

kaheksa – heşt

üheksa – neh

kümme – deh

Arvsõnad kaks ja kolm omaette on didu ja sisê, aga kui nad muudavad nimisõna ning kui nad on liitnumbri osaks, on nad du ja .[3]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Em kurd in û kurd gereke berî hemû zimanan, bi zimanê xwe biaxivin, bixwînin û binivîsin. – Me oleme kurdid ja kurdid peaksid rääkima, lugema ja kirjutama enda keeles, enne kõiki teisi keeli.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ethnologue.com. Kasutatud 23.10.2013.
  2. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.
  3. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.
  4. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.