Kundziņsala

Allikas: Vikipeedia
Kundziņsala asendikaart

Kundziņsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 5,554 km². Asub Daugava jõe samanimelisel saarel peaharu ja Sarkandaugava nimelise jõeharu vahel. Kundziņsala on kahe silla kaudu ühendatud Sarkandaugava asumiga. 468 elanikku (2010).

Kundziņsala asub üldiselt madalal ja tasasel alal, mis ulatub 1–3 meetrit üle merepinna. Asumi kõrgeimad osad on tehislikku päritolu, ulatudes 9 meetrit üle merepinna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kundziņsala alal oli vanasti mitu erinevat saart. XVIII sajandi teisel poolel rajati jõe kaldale tamm ja erinevad saared said nii üheks Kundziņsala saareks ühte liidetud. Toona liitunud saarte seas olid Rutku, Pīļu, Kurpnieku ja Zirgu saared. Üks tähtsamaid oli Rutku saar, millel asus Iļķēnsala mõis.

Esimesed tööliselamud kerkisid saarele juba aastal 1861. Asumi alad liideti Riiaga aastal 1911. Toona kujunes asum Sarkandaugava asumi tehasetööliste elamute alaks, puudusid tänavad ja majad asusid liinidel nagu Koplis. Asumis oli ka üks tehas – Provodņik. Seal valmistati kummist mitmesugust toodangut, näiteks kalosse ja tihendeid. Läti vabadussõja ajal asus saarel tühjaks jäänud tehase hoonetes üks neljast Riia "loomaaiast" – kommunistliku režiimi koonduslaagreist. Aastal 1946 rajati Provodņiku hoonetesse Riia elektrotehnika tehase osakond.

XX sajandi keskel täideti pinnast ning Kundziņsala saarega liideti veel Maz Iļķeniešu, Gulbju ja Butovica saared. Aastal 1959 rajati üle Sarkandaugava jõeharu sild. Aastal 1981 rajati saarele Riia sadama konteineriterminal. Sellega seoses ehitati saarele viiv raudtee ja teine sild üle Sarkandaugava. Sadama alla jäi ka osa saare elamutest. Praegu kuulub suurem osa saarest Riia kaubasadamale.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]