Kummistu kalmistu

Kummistu kalmistu on kalmistu Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kerema külas, Heltermaa–Kärdla maantee Suuremõisa teeharust umbes 200 meetrit Kärdla pool, kirde suunda jäävas metsas. Kalmistu pindala on 0,56 ha.

Kummistu kalmistul on kaks väravat: üks ida- ja teine lääneküljel. Väravapostid on laotud paekivist, väravad puuduvad. Kalmistut ümbritseb pinnasega toetatud kiviaed.

Kalmistu on rajatud pärast Vene Keisririigi Senati 1772. aasta ukaasi, mis keelas matused kirikutesse ja kirikute ümbrusse. Vaatamata sellele sängitasid "saksad" (mõisnikud ja pastorid) oma pereliikmeid edasi Pühalepa kiriku juurde. Kummistu kalmistu ja Pühalepa kirikukalmistu matustel on omapärane seos – kui Kummistu kalmistule maeti peamiselt vaid talupoegi, siis paremale järjele jõudnud kohalikud (laevakaptenid, mõisarahvas) maeti edaspidigi kiriku juurde. Sakstest on Kummistu kalmistule maetud vaid kolm pastor Alexander von Sengbuschiga seotud naist: abikaasa Juliane Wilhelmine von Sengbush (sünd. von Nolcken; 1802–1875), vanim tütar Maria von Sengbusch (1828–1855) ning Pühalepa pastoraadi seltsidaam/õpetajanna mademoiselle Luise Catharina Krellenberg (16.10.1820 Pärnus – 20.05.1854 Pühalepa pastoraadis). Hauad asuvad maanteepoolsest väravast sisenedes vasakus nurgas ning on piiratud jämeda raudketiga.

Kalmistu keskel kõrgub ainulaadne, nelja meetri kõrgune raudteerööbastest rist. Mälestusrist oli kingitus Pühalepa kiriku pastori (1822–1877) Alexander von Sengbuschi pojale, Peterburi tehnikakooli direktorile Johannes von Sengbuschile. Mälestusristi kinkisid Peterburi tehnikakooli õpilased.

Kokku on kalmistule maetud 1400–1500 inimest. Kalmistule matmine lõpetati 20. sajandi alguses ruumi puudusel. Vanim säilinud hauatähis pärineb 1851. aastast ja on püstitatud Ingel Baiole (Pajule) ning viimane säilinud daatumiga hauatähis kuulub Ann Liigile ja pärineb 1924. aastast.

Aastatel 1998–2000 puhastati maanteelt kalmistule viiv tee ning kalmistu ise võsast ja risust.

Praegu on kalmistu hooldamata.