Kummibursera

Allikas: Vikipeedia
Kummibursera
Bursera simaruba 1.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Alamklass: Rosidae
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Mürripuulised Burseraceae
Perekond: Bursera Bursera
Liik: Kummibursera
Ladinakeelne nimetus
Bursera simaruba
(L.) Sarg.

Kummibursera (Bursera simaruba) on mürripuuliste sugukonda bursera perekonda kuuluv troopilise lehtpuu liik.

Punakaspruuni värvuse tõttu on kummibursera oma levila piires tuntud ka kui "alasti indiaanlane" (hispaania keeles indio desnudo) ning päikesepõletuse tagajärjel kestendava nahaga turisti meenutava koore tõttu "turistipuuna". Ingliskeelsed nimed gumbo limbo, turpentine tree ja birch-gum osutavad vaigusele ja tärpentinilõhnalisele koorele.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummibursera koor.

Kummibursera on keskmise suurusega heitlehine või osaliselt igihaljas kiirekasvuline troopiline puu, mis võib kasvada kuni 15,2 m kõrguseks. Massiivsest kuni 0,9 m läbimõõduga tüüakast ja kõverast tüvest hargnevad jässakad ebakorrapärase kujuga oksad. Punakaspruuni kestendavalt koorduva pealiskihi alt paistab oliivroheline või hallikas sile puukoor. Koor vaigune ja tärpentiinja lõhnaga. Liitlehed 10,2–20,3 cm pikkused, 2,5–5,1 cm pikkused lehekesed ovaalsed või süstjad. Lehed langevad varakevadel vahetult enne uute lehtede ilmumist. Õitseb talvel, samal puul tavaliselt nii isas- kui emasõied. Puit hele, pehme ja kerge.[2]

Kummibursera koor.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummibursera kasvab looduslikult Lõuna-Floridas, Mehhikos, kõikides Kesk-Ameerika maades, Kariibi mere saartel ning Lõuna-Ameerika põhjaosas Guyanas, Venezuelas ja Brasiilias Roraima ja Amazonase osariikides.[3]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebahariliku kuid atraktiivse koore ning tüve tõttu on kummibursera linnahaljastuses populaarne varjupuu. Kergesti kasvamaminevaid oksi kasutatakse "elavate" tarade istutamiseks. Vaigust valmistatakse liimi ja värnitsat. Haiitilased valmistavad tüvest trumme. Pehme puit on sobilik nikerdamiseks.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kershner, Bruce et al. 2008. National Wildlife Federation field guide to trees of North America. New York: Sterling Publishing Co. (ISBN 978-1-4027-3875-3)
  2. 2,0 2,1 Bursera simaruba Floridata kodulehel.
  3. Bursera simaruba teave USDA andmebaasis.