Kryvičy

Kryvičy
valgevene	Крывічы * / Kryvičy *transkriptsioon: Krõvitšõ
vene	Кривичи (Krivitši)
Elanikke	1266 (2011)
Koordinaadid	54° 43′ N, 27° 17′ E

Kryvičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Krõvitšõ, poola keeles Krzywicze) on alev Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis, Kryvičy külanõukogu halduskeskus. Kryvičy asub Servači jõe kaldal. Alevit läbib Połacki ja Maładziečna vaheline raudtee.

Kryvičys on toiduainetetööstus. Alevis on keskkool, muusikakool ja internaatkool, seal asuvad kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik (1776–1796), õigeusu kirik aastast 1886 ja XIX sajandi lõpus rajatud mõisakompleks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et Kryvičy rajati XII sajandil krivitšite kolooniana leedulaste alale. Asulat on esmamainitud 1493. aastal, seejärel 1552. aastal, mil see oli Korsakite valduses.

Aastani 1684 oli asula Kiszkade valduses. Seejärel jagati asula kuningas Jan III Sobieski korraldusel Janusz Kiszka võlausaldajate vahel, nii et sellel oli neli eri omanikku. Aastal 1770 rajati külla klooster, kuus aastat hiljem sai Kryvičyst Vilniuse vojevoodkonda ja Ašmiany maakonda kuuluv alev.

1793. aastal, Poola teisel jagamisel sai piirkonna endale Venemaa. Aastal 1832 klooster suleti. XIX sajandi keskel läks asula Szwykowskite valdusse. Aastal 1884 ehitati sinna piiritusevabrik. Aastal 1886 peeti alevis kaks korda aastas laata.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Kryvičy Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu.