Kristjan Ilves
 Kristjan Ilves (2017) | |||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | ||||||||||||
| Sünniaeg | 10. juuni 1996 | ||||||||||||
| Sünnikoht | Tartu | ||||||||||||
| Sportlaskarjäär | |||||||||||||
| Spordiklubi | Elva Suusaklubi | ||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||
| |||||||||||||
Kristjan Ilves (sündinud 10. juunil 1996) on eesti kahevõistleja ja suusahüppaja.
Sportima hakkas Ilves 2000. aastal isa juhendamisel, hiljem on olnud tema treenerid ka Petter Kukkonen (2009–2011), Tambet Pikkor (2011–2016), Andrus Ilves (2016-2019) ja Anatoli Šmigun (2016–2019).[1] Alates 2019. aastast on Kristjan Ilves treeninud koos Norra kahevõistluse koondisega ning jätkab seda kuni 2026. aastani.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Ilves tuli noorte taliolümpiamängudel 2012. aastal individuaalvõistluses 7. kohale.
Kristjan Ilves on võitnud juunioride maailmameistrivõistlustel aastatel 2013, 2015 ja 2016 sprindis pronksmedali, 2014. aastal oli sprindis 7. Kohad tavadistantsil: 2013 – 10., 2014 – 16., 2015 – 12. ning 2016 – 7.[2][3]
2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta kahevõistluse normaalmäe võistluses 23. koha. Pärast hüppevooru oli ta veel 3. kohal, kaotades vaid kahele sakslasele, kes hiljem kulla ja hõbeda omavahel ära jagasid.[3]
Ilves on võitnud 3 kontinentaalkarikasarja etappi ning tulnud suvise Grand Prix' sarja üldvõitjaks. Maailma karikasarja etappidel on saavutanud 7 poodiumikohta.[3]
Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel on ta võitnud suusahüpetes individuaalselt 3 kuldmedalit, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning meeskonnavõistluses 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi; kahevõistluses individuaalselt 6 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi ning sprinditeates 2 hõbedat ja 1 pronksi. Ilves on tulnud aastatel 2015–2018 individuaalselt kahevõistluses ning aastatel 2014, 2016, 2021 individuaalselt ja 2013, 2015, 2018, 2021 meeskondlikes suusahüpetes ka Eesti suviseks meistriks.[2]
Ta on võitnud 2021. aastal kahevõistluses Norra suvistel meistrivõistlustel 2 esikohta. Eesti parimaks kahevõistlejaks on ta nimetatud aastatel 2016–23.
Osalemine tiitlivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]
Olümpiamängud[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Vanus | Individuaal Normaalmägi | Individuaal Suur mägi | Meeskonna võistlus |
|---|---|---|---|---|
| 2014 | 17 | 41 | 34 | — |
| 2018 | 21 | 16 | 28 | — |
| 2022 | 25 | — | 9 | — |
Maailmameistrivõistlused[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Vanus | Individuaal Normaalmägi | Individuaal Suur mägi | Meeskonna võistlus Normaalmägi | Meeskonna võistlus Suur mägi |
|---|---|---|---|---|---|
| 2013 | 16 | 48 | 39 | 11 | — |
| 2015 | 18 | 40 | 38 | 10 | 11 |
| 2017 | 20 | 23 | 27 | 9] | 12 |
| 2019 | 22 | 43 | DNS | — | — |
| 2021 | 24 | 19 | 11 | — | 8 |
| 2021 | 26 | 6 | 4 | — | — |
Osalemine maailma karikasarjas[muuda | muuda lähteteksti]
Hooaja kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
| Hooaeg | Vanus | Punktid | Koht |
|---|---|---|---|
| 2013–2014 | 17 | 1 | 80 |
| 2014–2015 | 18 | 2 | 66 |
| 2015–2016 | 19 | 7 | 54 |
| 2016–2017 | 20 | 81 | 42 |
| 2017–2018 | 21 | 264 | 19 |
| 2018–2019 | 22 | 22 | 54 |
| 2019–2020 | 23 | 56 | 31 |
| 2020–2021 | 24 | 187 | 17 |
| 2021–2022 | 25 | 627 | 5 |
| 2022–2023 | 26 | 753 | 5 |
| 2023–2024 | 27 |
Poodiumikohad[muuda | muuda lähteteksti]
| Hooaeg | Kuupäev | Võistluskoht | Võistluspaik | Hüppemagi / Distants | Koht |
|---|---|---|---|---|---|
| 2017–2018 | 4. veebruar 2018 |  Hakuba, Jaapan |
Olympic Hills | HS134/10 km | 2. |
| 2021–2022 | 15. jaanuar 2022 |  Klingenthal, Saksamaa |
Vogtland Arena | HS140/10 km | 2. |
| 16. jaanuar 2022 | Klingenthal, Saksamaa |
Vogtland Arena | HS140/10 km | 2. | |
| 2022–2023 | 11. veebruar 2023 | Schonach, Saksamaa |
Langenwaldschanze | HS100/10 km | 3. |
| 25. märts 2023 |  Lahti, Soome |
Salpausselkä | HS130/10 km | 2. | |
| 26. märts 2023 | Lahti, Soome |
Salpausselkä | HS130/10 km | 3. | |
| 2023–2024 | 9. veebruar 2024 |  Otepää, Eesti |
Tehvandi | ühisstart 10 km/HS97 | 2. |
| 10. veebruar 2024 | Otepää, Eesti |
Tehvandi | HS97/10 km | 2. |
Eestlastest on Allar Levandi võitnud aastatel 1987–1993 maailma karikasarja etappidel 11 poodiumikohta (kuus 2. kohta ja viis 3. kohta).([4] Ago Markvardt on võitnud poodiumikohti (5) maailma karikavõistluste B-sarjas (1996–1997).[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Kristjan Ilvese isa Andrus Ilves on võitnud Eesti meistrivõistlustelt medaleid nii suusahüpetes kui ka kahevõistluses. Ta on Eesti koondise ja noortekoondise treener. Vend Andreas Ilves on samuti kahevõistleja, osalenud tiitlivõistlustel ning võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustel.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ESBL. "Kristjan Ilves". ESBL. Vaadatud 12.02.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kristjan Ilves. Eesti spordi biograafiline leksikon.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kristjan Ilves FIS-i kodulehel (inglise)
- ↑ Allar Levandi. WORLD CUP PODIUMS INDIVIDUAL. vaadatud 11. veebruar 2024.
- ↑ Ago Markvardt. WORLD CUP B PODIUMS INDIVIDUAL. vaadatud 11. veebruar 2024.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kristjan Ilves |
- Kristjan Ilves FIS-i kodulehel (inglise)
- Kristjan Ilves Eesti Suusaliidu lehel
- Mart Treial. Kristjan Ilves: kui tekkis kindel suhe, hakkasin mõtlema, et elu ei ole ainult sport. ohtuleht.ee, 8. veebruar 2024.
- Pikalt poodiumit otsinud Ilves: magus, et see õnnestus kodus lõpuks ära võtta! sport.postimees.ee, 9. veebruar 2024.