Kreeta sõnn

Mosaiik 3. sajandist Llírias Valencia lähedal. Herakles püüab Kreeta sõnni

Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.

Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.

Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.

Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.

Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sallinud ja palus seda mitte teha, sest sõnni äratoomine oli Heraklese kuulsust veelgi suurendanud. Niisiis ei osanud Eurystheus muud teha kui käskis looma vabaks lasta, nagu ka eelmised loomad, kelle Herakles oli Eurystheusele elusana näha toonud, olid vabaks lastud.

Seejärel hulkus loom mööda Peloponnesost. Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta endistviisi ja kimbutas inimesi, kuni Theseus ta lõpuks surmas.

Zeus tõstis sõnni lõpuks taevasse Sõnni tähtkujuks.