Kreeka pähklid

Allikas: Vikipeedia
Kreeka pähkel

Kreeka pähklid ehk kreeka pähklipuu viljad (Juglandis fructus) on kreeka pähklipuu üheseemnelised luuviljad (pähklituumad).

Vilju korjatakse kas käsitsi või masinatega (kasvandustes) puid kõvasti raputades. Viljade läbimõõt on 1,5–4 cm ja oleneb ka pähklipuu vormist.

Biokeemiline koostis (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Viljad sisaldavad antotsüaniidi (tsüanidiin), avikulariini, C-vitamiini, fenoolhappeid, α-hüdrojugloon-4-β-D-glükosiidi, hüdrojuglooni, plumbagiini, beetahüdroplumbagiini, hüperosiidi, juglaniini, juglooni, rasvõli (50–80%), tanniine jpm.[1]

Kreeka pähklid toiduainena[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka pähklid

Kreeka pähkleid saab osta poest kas puhastamata (koorega) või puhastatult (pähklituumadena). Inimeste toiduna tarvitatakse Kreeka pähkleid toorelt, röstitult, küpsetatuna jpm. Paljud toiduaineteettevõtted kasutavad Kreeka pähkleid maiustuste, küpsetiste, kookide, jäätiste valmistamisel. Neid kasutatakse ka soolaste kastmete valmistamisel.

Pähklituumade jahvatamisel saadakse kreekapähklijahu.

Toiduõlina[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kreekapähkliõli

Kreekapähkliõli valmistamiseks valitakse õlirikkad liigid. Valminud vilju säilitatakse enne õli pressimist 2-3 kuud.

Kreekapähkliõli (külmpressiõli) kasutatakse salatites ja küpsetamisel. Pähkliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.[1]

Loomasöödana[muuda | muuda lähteteksti]

Pähkli tuumadest õli pressimise jääki – pähklikooki – kasutatakse loomade söödana.[2]

Likööri toorainena[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse likööri Brou de noix valmistamiseks hoitakse poolküpseid vilju siirupis.[1]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Droogina kasutatakse nii tooreid kui küpseid vilju. Neist valmistatakse reumavastaseid preparaate ning hoidiseid.[1] Droogina kasutatakse ka lehti.

Tõenduspõhises meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmesugustes katsetes on küpsete viljade söömine avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: diabeedivastast (biotest tehti rottidega), antioksüdantset, Alzheimeri tõve vastast, liigkolesterooliveresuse (biotest tehti inimestega), põletikuvastast (biotestrakud), vähivastast (biotest – rakud) jpm toimet.[3]

Ohud ja vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka pähkel (toorena)

Toored pähklid on mürgised.[4]

Pähklite suhtes ülitundlikud inimesed peaksid vältima pähklite söömist.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474–475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
  2. Animal Feed resources information system, vaadatud 17.11.2013.
  3. T. K. Lim, Tong Kwee Lim, "Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits", Springer Science Business Media, lk 60–74, 2012, vaadatud 17.11.2013.
  4. Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimravi. 500 taime koduseks tervendamiseks.", Pegasus, lk 166, 2012, ISBN 978 9949 505 28 9.
  5. Walnut allergy, vaadatud 17.11.2013.