Kosava loss

Allikas: Vikipeedia
Kosava loss
Kosava loss

Kosava loss on endine loss Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogus Kosava linna loodepiiri ääres. Valgevene keeles on paiga nimeks Косаўскі замак.

Kosava loss oli Kosava valduste keskus, valdusi mainitakse esimest korda aastal 1529. Aastal 1764 liideti Kosavaga ka Mieračoŭščyna mõis ja see tegutses edasi Kosava karjamõisana.

Uusgooti stiilis lossi hakati ehitama aastal 1838, mil maade omanikuks olid Pusłowskid. Hoone ehitamise eestvedajaks oli krahv Wandalin Pusłowski. Kastuś Kalinoŭski ülestõusu tõttu konfiskeeriti loss Pusłowskitelt ja uuteks omanikeks said Trubetskoid, seejärel aga Oldenburgid.

Lossi arhitekt oli Franciszek Jaszczołd. Hoone oli üks esimesi uusgooti stiilis hooneid Valgevenes, hoone regulaarne põhiplaan annab veel märku klassitsismi mõjust, ka on klassitsismipärane domineeriv keskmine risaliit. Seest kaunistasid hoonet freskod ja stukist kaunistused. Lossis oli 132 tuba, selle 12 torni sümboliseerisid aasta kahtteist kuud.

Hoone juurde rajati uhke park, kus oli eeskuju võetud Itaalia renessanssperioodi aedadest. Pargiga liideti ka vana Mieračoŭščyna mõisa park.

Hoone sai Esimese maailmasõja ajal kannatada. Pärast taastamistöid sai sellest Poola võimu ajal administratiivhoone.

Aastail 19391941 oli hoone Punaarmee valduses. Teise maailmasõja ajal oli lossis kohalik geto. Sõja lõpus põles hoone maha. Tänapäeval on alustatud hoone taastamist.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]