Korea seedermänd

Allikas: Vikipeedia
Korea seedermänd
Pinus koraiensis 01.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Mänd Pinus
Liik: Korea seedermänd
Ladinakeelne nimetus
Pinus koraiensis
Siebold et Zuccarini (1842)
Sünonüümid
  • Apinus koraiensis (Siebold & Zucc.) Moldenke (1952)
  • Pinus cembra var. mandschurica (Rupr.) Carrière (1867)
  • Pinus mandshurica Rupr. (1857)
  • Pinus prokoraiensis Y.T. Zhao (1990)
  • Strobus koraiensis (Siebold & Zucc.) Moldenke (1939)[2]

Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonna Strobus sektsiooni Cembrae.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüvi
Okkad

Puu kasvab 25–35, harva kuni 45 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,7–1,0[3] (harva kuni 2,5[4]) m. Tüve maht on 15–17 m3. Puu eluiga on 400–450 (harva kuni 550) aastat. Korea seedermänd on võrdlemisi aeglase kasvuga: soodsatel tingimustel kasvab 100-aastane puu 18–20 meetri kõrguseks. Võra on tihe, ulatub madalale ja puud on sageli mitme ladvaga. Noortel puudel on võra koonusjas või munajas, vanadel puudel väljavenitatud silindri või pöördkoonuse kujuline. Puu koor on paks, veidi lõhenenud, pruunikashall punaka varjundiga[3].

Okkad on 7–12 (harva kuni 15) cm pikkused. Nende väliskülg on roheline, siseküljel on sinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on kasvudel harvemini kui siberi ja alpi seedermännil, need püsivad võrsetel 2–3 aastat.[3] Kasvud ise on üsna pikad (7–20 cm) ja 1–1,5 cm laiad, krobelise-hambulise servaga.

Seemned on õlirikkad, söödavad, paksu kestaga, ilma tiivata ning suuremad kui teistel seedermändidel (pikkus 12–16 mm, laius 8–10 mm). Seemned on üsna mitmesuguse kujuga. Seemnekest on paks. Käbis on keskmiselt 150 seemet. Seemneaastail on puudel kuni 200 käbi.[3] 1000 seemne mass on 500–700 g[5]. Rahvusvahelises kaubanduses on see kõige levinum seemnemänniliik.

Juurestikku iseloomustavad halvasti arenenud peajuur ja arvukad külgjuured. Juurestik ei ulatu pinnasesse sügavamale kui 1 m, kuid sellegipoolest peab tuulele hästi vastu.

Levila ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea seedermänd on Ussuurimaa üks tähtsaimaid puuliike. Tema levila ulatub Kaug-Idas 50. põhjalaiuskraadini, mere äärt mööda kuni Sovetskaja Gavanini. Ta kasvab veel Kirde-Hiina ja Põhja-Korea mägedes ning isoleerituna Jaapanis Honshū saare keskosa mägedes. Väga väike asurkond kasvab ka Shikoku saare keskosas serpentiinist nõlvadel ja mõned hajaasurkonnad kasvavad Lõuna-Korea mägedes. Levila põhjaosas kasvab korea seedermänd 0–900 m kõrgusel, lõunaosas tõuseb Changbai Shangi mägedes 1100–1500 m kõrgusele, Honshūl kasvab aga 1050–2600 m kõrgusel üle merepinna.[5]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levilas valitseb mussoonparaskliima. Talved on seal kuivad ja külmad, suved niisked ja soojad. Aasta keskmine õhutemperatuur on levila mandriosas 0...+5°, Honshūl +5...+10 °C. Jaanuari keskmised õhutemperatuurid langevad sisemaal kuni –22...–26 °C, rannikul kuni –17...–21 °C. Suve keskmised õhutemperatuurid on vahemikus +15...+20 °C.[5] Absoluutsed õhu maksimumtemperatuurid suvel võivad tõusta kuni 33...37 °C[4]. Korea seedermänd talub talvekülma kuni –34...–40 °C.[6]


Levila mandriosas on keskmine sademete hulk aastas 600–900, Honshūl 1000 mm[5]. Sademeid esineb kõige rohkem juulis-augustis, kuivaperiood võib kesta 3–5 kuud. Kasvuperioodi pikkus on tavaliselt 4–5 kuud. Puu elutegevus kevadel algab mahlade liikumisega, kui õhutemperatuur on üle 4,5 °C ning maa on üles sulanud. Pungad paisuvad mai keskel, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 10...14 °C.[4]

Kasvupinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvupinnase mullad on peamiselt hästi vett läbilaskvad leet- ja pruunmullad. Lähtekivimitest on esindatud andesiit, basalt, lipariit, kiltkivi, liivakivi ja tuff. Korea seedermänd kasvab kuivadel ja parasniisketel muldadel ning talub halvasti veega küllastunud kasvupinnast.[5]

Korea seedermänni metsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea seedermänd talub rohkem varju kui siberi seedermänd ja uueneb ka suurte puude vahel rahuldavalt. Kasvab sageli mägede kuivadel nõlvadel, kuid ka mägijõgede madalikel, kus muld on viljakas ja parasniiske. Puhtpuistuid moodustab ta harva, kasvab tavaliselt seedermänni-laialehiste segametsade koosseisus.[3] Seguliikidena esinevad:[5]

Äärmiselt ohustatud amuuri leopard elab korea seedermänni metsades.

Viimase 100 aasta jooksul on korea seedermänni metsade pindala kahanenud lageraie ja metsapõlengute tõttu.

Seedermänni-laialehistes metsades on loomadele ja lindudele oluliseks toiduallikaks korea seedermänni seemned ja amuuri tamme tõrud. Loomadest on seal levinud punaorav (Sciurus vulgaris), hallkülg-leethiir (Myodes rufocanus), siberi vöötorav (Tamias sibiricus), metssiga (Sus scrofa), kaeluskaru (Ursus thibetanus), soobel (Martes zibellina), kolonokk (Mustela sibirica), amuuri leopard (Panthera pardus orientalis), amuuri tiiger (Panthera tigris altaica), tähnikhirv (Cervus nippon), metskits (Capreolus capreolus), hunt (Canis lupus) jt. Lindudest on levinud ida-tõmmuraag (Eurystomus orientalis), taigapüü (Falcipennis falcipennis), laanepüü (Tetrastes bonasia), seedrimänsak (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos) jt.[5]

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea seedermänd on ühekojaline taim. Vilja kandma hakkab seedermänd looduses 60–120 aasta vanuselt, aga heade kasvutingimuste korral, näiteks kultuurtaimena kasvatamisel 20–30 aasta vanuselt. Isasõied on punased kuni kollased, emaskäbid punakaslillad. Ta "õitseb" (tolmleb) juunis (Jaapanis mais). Tolmlemine kestab 3–5 ööpäeva, ning langeb kokku kõige intensiivsema okaste kasvuperioodiga[4]. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta septembrist novembrini, sõltuvalt kasvukoha kliimatingimustest. Käbid on 10–15 (harva kuni 20) cm pikkused ja kuni 7 cm laiused, pikerguse muna kujulised, noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, kuid valminud käbi ei avane, vaid kukub koos seemnetega puu otsast alla.[3] Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel[5]. Raskeid ja tiivakeseta seemneid levitavad peamiselt seedrimänsak ja väikenärilised.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemned

Korea seedermänd on üks olulisemaid majanduslikult kasutatavaid puuliike Kirde-Hiinas. Teda rekultiveeritakse langetatud metsaaladel puidu saamiseks ning tal oluline roll kasvupiirkonna vesikonna kaitsel ja erosiooni tõkestamisel Väike-Hingani ja Changbai Changi mägedes. Puid kasvatatakse ka ilupuuna parkides ja muus haljastuses.[4]

Puit sisaldab palju vaiku ning on hea kvaliteediga, kerge ja pehme lülipuiduga, sirge tekstuuriga, kergesti töödeldav ja värvitav, heade säilivusomadustega ning keskmiste tugevusomadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitustegevuses ning sellest toodetakse ümarpalke, vaiasid, prusse, põrandalaudu, laminaati, vineeri, mööblit, saepuruplaate, raudteeliipreid, poste ja maste, paate, konteinereid, kaste, puugaasi, puitvilla jne. Seda sobib samuti kasutada puidust nikerduste, muusikainstrumentide ja spordivarustuse valmistamisel.[4]

Kõrgelt on hinnatud korea seedermänni seemned, mida müüakse seedripähklite nime all. Neid kasutatakse ka toiduainetetööstuses ning samuti valmistatakse seemnetest õli. Okastest valmistatakse destilleerimismeetodil meditsiinis kasutatavat männiõli ning koorest saab toota tanniini (looduslik parkaine)[4].

Seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puhastatud ja kuivatatud seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites (aminohapetest on tabelis näitamata 5 väiksema osakaaluga hapet):[7]

Toitained
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 2,28 g
Kalorsus 673 kcal
Valgud 13,69 g
Lipiidid 68,37 g
Tuhk 2,59 g
Süsivesikud 13,08 g
Kiudained 3,70 g
Tärklis 1,43 g
Toiteelemendid
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 16,00 mg
Raud (Fe) 5,53 mg
Magneesium (Mg) 251 mg
Fosfor (P) 575 mg
Kaalium (K) 597 mg
Naatrium (Na) 2,00 mg
Tsink (Zn) 6,45 mg
Vask (Cu) 1,32 mg
Mangaan (Mn) 8,80 mg
Seleen (Se) 0,70 μg
Vitamiinid
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,8 mg
B1 0,36 mg
B2 0,23 mg
B3 4,39 mg
B5 0,31 mg
B6 0,09 mg
B4 55,8 mg
A 1,00 μg
E 20,48 mg
K 53,9 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Aminohapped
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 2,93 g
Arginiin 2,41 g
Aspartaamhape 1,30 g
Leutsiin 0,99 g
Seriin 0,84 g
Glütsiin 0,69 g
Valiin 0,69 g
Alaniin 0,68 g
Proliin 0,67 g
Isoleutsiin 0,54 g
Lüsiin 0,54 g
Fenüülalaniin 0,52 g
Türosiin 0,51 g

Kasvatamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on korea seedermänd küllalt harv. Suurim viljakandev puu asub Olustvere pargis. Teda esineb veel Järvseljal, Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Tallinna Botaanikaaias ja Pataste koolimaja juures.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Conifer Specialist Group (1998). "Pinus coulteri." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Conifer database: "Pinus koraiensis". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist. Kasutatud 02.09.2010. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Compiled from the Forestry Compendium, CAB International. "Pines of Silvicultural Importance", CABI Publishing, 2002. ISBN 085199539X.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. "Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6
  6. Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
  7. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 27.11.2010. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]