Korea kuusk

Allikas: Vikipeedia
Korea kuusk
Picea koraiensis young.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Kuusk Picea
Liik: Korea kuusk
Ladinakeelne nimetus
Picea koraiensis
Nakai (1919)
Sünonüümid
  • Picea intercedens Nakai (1941)
  • Picea intercedens var. glabra Uyeki (1942)
  • Picea koraiensis var. intercedens (Nakai) Y.L. Chou (1986)
  • Picea tonaiensis Nakai (1941)[2]

Korea kuusk (Picea koraiensis) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.

Teisendid ja nende levikuala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea kuusel eristatakse kahte teisendit:

var. pungsanensis kaitsestaatus

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea kuusk kasvab 20–30 (35) m kõrguseks. Eluiga on 200–300 aastat.

Tüve läbimõõt on 0,4–0,8 (1,2) m. Puukoor on hallikas- või punakaspruun, kestendav. Võra on püramiidja kujuga.

Võrsed on noorena kollakas- kuni punakaspruunid, karvadeta.

Okkad on teravad, 0,8–1,6 (2,2) cm pikkused, rohelised, sirged või pisut kõverdunud.

Pungad on punakaspruunid, munaja kujuga, kuni 6 cm pikkused, veidi vaigused.

Käbid on 5–8 (10) cm pikkused ja läbimõõduga 2,5–3,5 cm, noorelt helerohelised, valminult kollakspruunid või pruunid. Seemned on tumehallid, munaja kujuga, ca 4 mm pikkused, helepruunide tiivakestega (pikkus 0,9–1,2 cm). 1000 seemne mass on 6–7 g.

Levila ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levikuala põhjaosas kasvab korea kuusk peamiselt jõgede madalikel, harvem mägede alumistel nõlvadel. Areaali lõunapoolsel osas tõuseb Sihhote-Alini ja Changbai Shani mägedes kuni 1800 m kõrgusele. Levila põhjapiiri on raske määrata, kuna seal kasvab segus väga sarnase siberi kuusega (Picea obovata).

Levilas on aasta keskmine õhutemperatuur 0...6° C. Keskmine sademete hulk on vahemikus 700–900 mm. Külmakraade talub talvel –29...–39° C.

Mullatüüpidest on levinud leetmullad, pruunmullad ja turvasmullad. Lähtekivimitest on esindatud andesiit, lipariit, kiltkivi, liivakivi, konglomeraat ja jõesetted. Kasvab parasniisketel ja veega küllastunud kasvupinnasel, talub hästi varju, halvasti talub põuda.

Moodustab puhaspuistuid ja segametsi koos järgmiste puuliikidega: olga lehis (Larix gmelinii var. olgensis), amuuri nulg (Abies nephrolepis), ajaani kuusk (Picea jezoensis), korea seedermänd (Pinus koraiensis), lamedalehine kask (Betula platyphylla) jt.

Mandril õitseb mais-juunis, saartel juunis. Käbid valmivad augustis-septembris. Head seemneaastad esinevad 2–3 aasta järel.

Kasvatamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea kuusk introdutseeriti Eestisse möödunud sajandi esimesel poolel. Praegu on ta meil üsna vähe levinud. Ta on osutunud meil täiesti külmakindlaks. Suuremad grupid kasvavad Järvseljal, Toila-Oru pargis ja Räpinas. Kannab käbisid ja seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 95 %). Siiski on ta meil suhteliselt madalakasvuline ning võrdlemisi lühiealine.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Conifer Specialist Group (1998). "Picea koraiensis." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Conifer database: "Picea koraiensis". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist, Kasutatud 02.09.2010. (inglise)

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]