Kooseluseadus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Kooseluseadus on Riigikogus 2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2016.[1][2][3]

Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Kuna seadus on sõnastatud sooneutraalselt, siis loob ta samast soost paaridele alternatiivina abielule võimaluse oma kooselu reguleerida.[4][5] Samasoolistele paaridele on kooselulepingu sõlmimine ainus võimalus oma kooselu registreerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele olulise riigipoolse kaitse ja tunnustuse.[6] Kooseluleping võimaldab registreeritud elukaaslastel sõlmida sarnaseid varasuhteid, mida võimaldab abielu sõlmimine.[7] Leping annab registreeritud elukaaslasele õiguse lapsendada oma elukaaslase laps, millega on oluliselt parandatud neis peredes kasvavate laste turvalisust.[4][6][7]

Kooseluseaduse täies mahus jõustumiseks ja rakendamiseks oli vaja vastu võtta selle rakendusaktid.[1][8] Rakendusaktidega täpsustati kooseluseaduse rakendamine igapäevastes praktilistes olukordades. Rakendusaktide vastuvõtmine venis, kuna eelnõu seadusena vastuvõtmiseks puudus aastaid Riigikogus vajalik häälteenamus.[2][4][9] 20. juunil 2023 läbis valitsus Riigikogus usaldushääletuse, millega muudeti perekonnaseadust ja võeti vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse rakendusaktid hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2024.[10]

Kooseluseadus on esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õigusi nii, et need sarnaneksid abielule laienevate ja sellest tulenevate õigustega. Samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu territooriumi riikide seas.[11][12]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Kooseluseadus loob kooselu registreerimiseks alternatiivse võimaluse abielule. Seadus võimaldab kahel täiskasvanud inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Kooseluseadus on sõnastatud sooneutraalselt. See tähendab, et esimest korda saavad oma kooselu ametlikult registreerida ka samasoolised paarid.[6] Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele olulise riigipoolse kaitse ja tunnustuse.[6] Kooselulepingu olemasolu peaks lihtsustama näiteks haiglakülastusi, nõusoleku andmist meditsiinilisteks protseduurideks ning sotsiaaltoetuste taotlemist.[4][9][13]

Kooseluseadus võimaldab reguleerida varem mitteametlikult koos elanud paaride laste kuuluvust kooselus olevate partnerite juurde, vastastikust ülalpidamiskohustust ning varalisi suhteid lahkumineku, haiguste või puude korral. Kooselulepinguga võtavad registreeritud elukaaslased kohustuse üksteist vastastikku toetada ja ülal pidada. Elukaaslased lepivad notari juures kokku omavahelise varasuhte, milleks võib olla varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahususe režiim.[7] Kooseluseadus ei loe registreeritud elukaaslasi automaatselt seadusjärgseks pärijaks.[7] Kooseluseadus võimaldab täpsemalt reguleerida samast soost vanematega peredes kasvavate laste staatust. Lepingu kehtivuse ajal võib registreeritud elukaaslane lapsendada ainult lapse, kelle "1) bioloogiline vanem on teine registreeritud elukaaslane või 2) vanem oli teine registreeritud elukaaslane enne kooselulepingu sõlmimist."[13] See tähendab, et kooseluleping võimaldab ainult peresisest lapsendamist. Kui aga kehtestatud piirangud on kohtu hinnangul registreeritud elukaaslastele suhtes äärmiselt ebaõiglased, siis võib paar erandkorras lapsendada ka kolmanda isiku lapse.[13] Erandkorras lapsendamist võidakse lubada näiteks paaridele, kellel ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik lapsi saada.[4][7][9]

Rakendusaktid[muuda | muuda lähteteksti]

Kooseluseaduse eelnõu vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus Riigikogus saavutati 40 häälega. Rakendusaktide vastuvõtmiseks oli aga vaja Riigikogu täiskoosseisu häälteenamust ehk 51 häält või enam. Häälteenamus oli vajalik seetõttu, kuna seadusega muudetakse halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadusi ning kodakondsuse seadust.[4][14] Vajalike häälte puudumise tõttu tehti 87 rakendusakti vastuvõtmine, millega kaasneks 97 seaduseparandust, ülesandeks 2015. aasta kevadel kokku tulevale Riigikogu koosseisule.[2] Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure hinnangul on kooseluseaduse rakendumiseks hädavajalikud kümmekond seadusmuudatust, mis puudutavad registripidamist ja kohtumenetlusnorme. Tema sõnul olid need algselt seaduseelnõus, aga need võeti õiguskomisjoni poolt välja. Seda selleks, et eelnõud oleks võimalik vastu võtta lihthäälteenamusega ehk seaduse poolt pidi olema rohkem liikmeid kui selle vastu.[8]

Uue koosseisuga Riigikogu oleks pidanud rakendusaktid vastu võtma enne kooseluseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2016. Poliitilise olukorra tõttu on aga rakendusaktide menetlemine külmunud seisus ning neid ei ole siiani vastu võetud.[2] Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas 2015. aasta kevadel ametisse asudes, et tema ei kavatse kooseluseaduse rakendusaktidega tegelema hakata.[15] 2017. aasta veebruaris leidis Tallinna Halduskohus, et "pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonna grupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne selles, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist."[16] Halduskohus mõistis Reimo Metsale Justiitsministeeriumilt hüvitise, kuna riik oli talle tekitanud rakendusaktide vastu võtmata jätmisega kahju.[16] Justiitsministeerium kaebas otsuse edasi.[17] 2017. aasta Riigikogu sügishooaja avaistungil peetud kõnes kritiseeris president Kersti Kaljulaid riigikogu liikmeid rakendusaktide puudumise pärast: "On vastutusest kõrvale hiilimine, kui lubada paberil kaitsta õigusi nagu kooselu, olukorras, kus teil ei jätku vastutustunnet tagada nende rakendamine."[18]

20. juunil 2023 läbis Kaja Kallase kolmas valitsus Riigikogus usaldushääletuse, millega muudeti perekonnaseadust ja võeti vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse rakendusaktid hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2024.[10]

Kohtukaasused[muuda | muuda lähteteksti]

Rakendusaktide puudumine tõi endaga kaasa õiguslikku segadust, mida osaliselt lahendasid kohtud. Notarite Koja esimehe Tarvo Puri sõnul oli rakendusaktide puudumise tõttu võimatu kooselusid registrisse kanda. Tema hinnangul tekitas see olukord neli peamist probleemi, milleks olid võimalikud topeltkooselud, kooselu seadusjärgse lõpetamise võimatus, partneri tehingute ja võlgade nähtamatuks jäämine ning pärimisõiguse puudumine.[19]

Kooseluseadus lubab peresisest lapsendamist, aga rakendusaktide puudumise tõttu ei kantud kooseluseaduse alusel toimunud lapsendamisi rahvastikuregistrisse. 2017. aasta veebruaris langetas Tallinna Halduskohus otsuse, millega kohustas siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse kooselupere lapsendamise.[17][20] Kuna koosellu astunuid ei kanta registrisse, siis ei ole võimalik notaritel kontrollida, kas inimene on kooselus. Seetõttu on võimalik sõlmida mitme inimesega samaaegselt kehtiv kooselu leping.[20] Sõlmitud kooselu oli ilma rakendusaktideta võimalik lahutada ainult kahepoolselt.[17][20] Kuigi koosellu astunutel on õigus esitada ühine tuludeklaratsioon, ei olnud seda võimalik teha. Enne rakendusaktide vastuvõtmist ei olnud võimalik maksta kaitseväe missioonil hukkunud sõjaväelase kooselupartnerile ette nähtud hüvitist.[17]

2023. aasta jaanuaris hakkas kehtima Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus, mis kohustas riiki kooselulepingud rahvastikuregistrisse lisama. Enam ei ole kooselulepingu sõlminud paaridel vaja oma õiguslikku staatust tõendada ning oma kooselulepinguid kaasas kanda, kuna rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus. Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuhi Aili Kala sõnul on tegemist väga olulise kohtuotsusega, kuna nüüd kohanduvad koosellu astunud paaridele ka muud riigi hüved ja õigused. Samas ei ole tema sõnul tegemist toimiva seadusega enne rakendusaktide vastuvõtmist. Vahetult pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist muutis siseminister Lauri Läänemets siseministeeriumi praktikat ja lubas koosellu astunud paaridel ühise nime võtta. Samas oli tegemist ajutise meetmega, kuna halduspraktika võib uue ministri tulekuga muutuda.[21]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seaduseelnõuna Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

Seaduseelnõu 650SE jõudis esimest korda Riigikogu menetlusse 2014. aasta aprillis. Abielule sooneutraalset alternatiivi pakkuva eelnõu esitasid 40 Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna esindajat:

  Eesti Reformierakond Arto Aas, Rein Aidma, Andrus Ansip, Aare Heinvee, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kaja Kallas, Tarmo Leinatamm, Tiina Lokk-Tramberg, Lauri Luik, Rait Maruste, Kristen Michal, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Imre Sooäär
  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Jaak Allik, Maimu Berg, Tatjana Jaanson, Mart Meri, Marianne Mikko, Jüri Morozov, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Karel Rüütli, Indrek Saar, Neeme Suur, Rainer Vakra, Rannar Vassiljev
  Eesti Keskerakond Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Kadri Simson, Olga Sõtnik, Ester Tuiksoo

Esimene lugemine ja konsultatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki seaduseelnõu esitati juba aprilli keskpaigas, hakkas Riigikogu õiguskomisjon eelnõud alles juunis arutama. Õiguskomisjon määras seaduseelnõu 650SE Riigikogu täiskogu päevakorda, eenõu ettekandjaks sai õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. Enne seaduseelnõu esimest lugemist tegi toona fraktsioonitu liige Kalle Laanet ettepaneku seadus esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek hääletati viie poolt- ja viie vastuhäälega maha. Vahetult enne algavat Riigikogu suvevaheaega lõppes seaduseelnõu 1. lugemine: 19. juuni varahommikul toetas eelnõu tagasilükkamist 32 ja vastu oli 45 liiget.[2][22]

Septembris menetles Riigikogu õiguskomisjon eelnõud kolmel istungil. 11. septembril toimunud komisjoni istungil osalesid huvirühmade esindajad. Komisjoni olid kutsutud Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Seksuaalvähemuste Liit, Notarite Koda, Eesti LGBT Ühing, Inimõiguste Instituut, MTÜ Oma Tuba, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Siseministeerium, Eesti Metodisti Kirik, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.[23] 16. septembril arutas õiguskomisjon eelnõule esitatud parandusettepanekuid.[24]

Teine lugemine[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult enne eelnõu teist lugemist jõudis Riigikogu täiskogusse Isamaa- ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek korraldada ühiskonnas vastakaid tundeid tekitava seaduseelnõu üle rahvahääletus. 8. oktoobril hääletas Riigikogu seaduseelnõu rahvahääletamisele panemise maha 35 poolt- ja 42 vastuhäälega.[25][26]

Pärast hääletust algas seaduseelnõu teine lugemine, mille käigus hääletati läbi 23 muudatusettepanekut. Kooseluseaduse eelnõu saadeti 41 poolt- ja 33 vastuhäälega kolmandale ja lõplikule lugemisele.[27]

Kolmas lugemine ja väljakuulutamine[muuda | muuda lähteteksti]

9. oktoobril toimunud seaduseelnõu kolmandal lugemisel võttis Riigikogu seaduse vastu väga napi häälteenamusega: liikmed andsid 40 poolt- ja 38 vastuhäält. Hääletuselt puudus 13 liiget ning hääletamata jättis 10 liiget.[2][9] Riigikogu liikmed hääletasid järgmiselt:[28]

Riigikogu hääletus 9. oktoobril 2014
Erakond Poolt Vastu Ei hääletanud Puudus
Reformierakond     
19
6
4
4
Keskerakond     
4
10
2
4
IRL      -
18
1
3
SotsDem     
15
 -
3
1
Fraktsioonitud
liikmed
2
4
 -
1
Kokku 40 38 10 13

Vaid mõni tund pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus kuulutas president Toomas Hendrik Ilves kooseluseaduse välja öeldes, et "inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist."[29]

Seaduse tühistamise eelnõud[muuda | muuda lähteteksti]

23. novembril 2015 algatasid Riigikogus 12 Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni liiget kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (149 SE).[30] Eelnõu algatajate hinnangul on vaja kooseluseadus tühistada seetõttu, et vältida seadusega tekkinud õiguslikku segadust ning vältida võimalikke kohtulahendeid.[31] Riigikogu õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel välja hääletada. 16. veebruaril 2016 hääletas Riigikogu täiskogu eelnõu menetlusest välja 41 häälega, vastu oli 39 liiget.[32]

22. veebruaril 2016 algatasid Riigikogu 15 Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni liiget kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (185 SE). Riigikogu õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel menetlusest välja hääletada. 11. mail 2016 hääletas Riigikogu täiskogu eelnõu menetlusest välja 47 häälega, vastu oli 36 liiget.[32][33]

15. mail 2017 algatas Riigikogu Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioon kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE). Riigikogu õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel menetlusest välja hääletada.[34] Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi 2017. aasta augustis valitsusele ettepaneku toetada kooseluseaduse tühistamise eelnõud, et lõpetada rakendusaktide puudumisest tulenev õiguslik segadus, ebaselgus ja võimalikud kohtuasjad.[32] Valitsus jättis Urmas Reinsalu ettepanekule oma hinnangu andmata.[2] 17. oktoobril 2017 hääletas Riigikogu täiskogu eelnõu menetlusest välja 47 häälega, vastu oli 19 liiget.[35]

Eesti LGBT Ühingu tegevjuhi Kristel Rannaääre sõnul võtaks kooseluseaduse tühistamine esmajärjekorras ära "LGBT+ inimeste õiguse ja võimaluse reguleerida perekondlikke suhteid. See jätab kaitseta nende lapsed, kes nendes peredes juba kasvavad ja ühiskonnas nagunii olemas on." Rannaääre sõnul ei ole demokraatlikus õigusriigis kombeks võtta kodanikelt tagasi juba antud õigusi.[36] Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi hinnangul viiks kooseluseaduse kehtetuks tunnistamine Eesti põhiseadusliku konfliktini. Nimelt on õiguskantsler ja riigikohus selgitanud, et põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse laieneb ka samasoolistele paaridele.[37] 27. juulil 2017 teatas riigikohus, et "perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest."[38] Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Liisa Oviiri sõnul pöörduksid kooseluseaduse tühistamise korral enamus kümnetest kooselu registreerinud paaridest riigi vastu kohtusse, "mis lisaks inimeste põhiõiguste rikkumisele ja üldisele segadusele tooks kaasa ka riigivastutuse küsimuse".[39]

Avalikkuse reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik diskussioon[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta kevadel algas avalik diskussioon kooseluseaduse üle, mis kestab siiani.

Toetajate kampaania[muuda | muuda lähteteksti]

11. juuni 2014 loodi Facebooki leht "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset". See loodi vastukaaluks kooseluseaduse vastaste kampaaniale "Kaitskem üheskoos perekonda!".[40] Lehega sooviti anda sõnum, et "Eestis on palju perekondi, kes toetavad kooseluseadust" ning ei tunne end kooseluseadusest ohustatuna.[41] Kodanikuliikumine esitas 18. juunil 2014 kooseluseadust toetava pöördumise Riigikogule, millele andis enda toetuse umbes 2700 inimest. Teiste seas ka kirjanikud Andrus Kivirähk ja Aino Pervik, luuletaja Liisi Ojamaa, näitlejad Juhan Ulfsak, Ivo Uukkivi, Mari-Liis Lill, Evelin Võigemast ja Priit Võigemast, muusikud Karl-Erik Taukar, Vaiko Eplik, Iiris Vesik, Hannaliisa Uusma, Lauri Liiv, Piret Järvis, Rolf Roosalu, Kaire Vilgats ja Mihkel Raud, muusikaajakirjanik Siim Nestor, modell Carmen Kass, akadeemikud Katrin Merike Nyman-Metcalf ja Rainer Kattel, kirjanik ja kultuuriteoreetik Rein Raud, kunstiteadlane Eha Komissarov, kunstnik Jaan Elken, reklaamidisainer Rain Pikand, kodanikuliikumise aktivist Tarmo Jüristo, Õllesummeri peakorraldaja Marje Hansar, ettevõtja Maria Lilje ning meediategelane Anu Saagim.[42][43] 11. oktoobril 2017 oli lehel "Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset" 18 610 meeldimist.

Mitmed avaliku elu tegelased kirjutasid alla 18. juunil 2014 avaldatud kooseluseaduse toetuskirjale. Kirja autorid rõhutasid, et "Eestil on aeg seadustega tunnustada kõikide perede olemasolu ja õigust riigi kaitsele".[44] Teiste seas kirjutasid kirjale alla Vaiko Eplik, Iiris Vesik, Andrus Kivirähk, Anu Saagim, Evelin Võigemast, Priit Võigemast, Rainer Kattel, Rein Raud, Kaire Vilgats.[44] Leheküljel "Koos oleme õnnelikud" avaldasid mitmed tuntud inimesed kooseluseaduse toetuseks enda videopöördumise. Teiste seas tegid seda ka kirjanik Maarja Kangro, ajaloolane David Vseviov, näitlejad Eino Baskin, Andrus Vaarik, Märt Avandi ja Henrik Kalmet, lauljad Ivo Linna ja Liisi Koikson, ajakirjanik Robert Kõrvits, dirigent Kadri Tali, jalgpallur Mart Poom, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma, teleajakirjanik Mati Talvik, ajakirjanik Krister Paris, saatejuht Elektra, kodanikuliikumise aktivistid Urmo Kübar ja Kristina Mänd, moedisainer Liisi Eesmaa, kuraator Andres Härm ning kontserdikorraldaja Helen Sildna.[45]

Kooseluseaduse üle toimunud avaliku diskussiooni käigus on enda homoseksuaalsusest teatanud mitmed avaliku elu tegelased, nagu näiteks koreograaf Jüri Nael,[46] näitleja Risto Kübar,[47] moekunstnik Aldo Järvsoo[48] ning laulja Lauri Liiv.[49] 

Vastaste kampaania[muuda | muuda lähteteksti]

Kooseluseaduse eelnõu vastaste eestkõnelejaks kujunes 2011. aastal asutatud Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid.[50] 12. novembril 2012 alustas SAPTK kampaaniat "Kaitskem üheskoos perekonda!", millega seoses viidi läbi petitsioon. Sellega sooviti "koondada üldrahvalikku toetust perekonna institutsioonile ning väljendada vastuseisu taotlustele see ühiskonna alusinstitutsioon seadusega ümber kirjutada."[51] Petitsioon viitas Põhiseaduse paragrahvile 27, mis ütleb, et "perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all".[52] Ehkki Põhiseaduse vastav paragrahvis ei ole perekonda täpsemalt määratletud, sõnastati petitsioon samasooliste isikute kooselu tunnustamise ja sellele õigusliku staatuse andmise vastu.[51] 14. mail 2013 andis SAPTK Riigikogule üle 38 000 allkirjaga petitsiooni.[53]

23. mail 2014 teatas SAPTK protestikampaania "Ei kooseluseadusele!" veebilehe avamisest.[54] Kampaania kodulehel oli võimalus saata kõikidele Riigikogu liikmetele korraga kooseluseaduse eelnõu vastane elektrooniline protestikiri. 28. maiks 2014 oli seda võimalust kasutanud umbes 2000 inimest. Protestikirja tekst rõhutas põhiseaduse paragrahvi 27, mis kohustab riiki perekonda kaitsma. Kirja autorite hinnangul on põhiseaduses mõeldud selle all vaid mehe ja naise vahelist ühendust. Kampaania kodulehe järgi "õõnestaks kooseluseaduse vastuvõtmine perekonna tähendust ja meie ühiskonna alusväärtusi." Seda seetõttu, kuna kooseluseadusega antaks samasoolistele suhetele õiguslik tunnustus. Kirjas avaldati arvamust, et kui Riigikogu soovib kooseluseadusega edasi minna, siis tuleks see rahvahääletusele panna.[55][56] 17. juunil andsid SAPTKi esindajad Riigikogule umbes 7500 inimese allkirjastatud protestikirja kooseluseaduse eelnõu vastu.[57] Protestikaartide saatjad kritiseerisid viisi, kuidas "[kooselu]seadust Riigikogus läbi surutakse".[58]

Vaimulik ja Objektiivi kolumnist Veiko Vihuri 5. oktoobril 2014 toimunud kooseluseaduse vastasel meeleavaldusel

5. oktoobril toimus SAPTKi eestvedamisel Riigikogu ees meeleavaldus "Perekonna ja demokraatia kaitseks", millega protesteeriti kooseluseaduse vastu. Kohaletulnud osalejaid ei loendatud, aga hinnanguliselt oli kohal enam kui korraldajate loodetud 500 osalejat.[59] Meeleavaldajaid toodi kõikidest maakondadest kohale tasuta bussidega.[60][61] Meeleavaldusel esinesid kõnega vaimulikud Vello Salo, Arne Hiob, Erki Tamm, Veiko Vihuri ja Veljo Kaptein, akadeemik Tõnu Lehtsaar, teatrikunstnik ja õppejõud Vladimir Anšon, teleajakirjanik Maksim Rogalski, rahvamuusik Ants Taul, näitleja ja poliitik Malle Pärn, poliitikud Martin Helme, Priit Sibul ja Mihhail Korb ning SAPTKi esindajad Varro Vooglaid ja Markus Järvi.[62] Varro Vooglaid rõhutas kõnes, et enamik Eesti elanikest ei toeta kooseluseadust. Tema hinnangul puudutaks seaduse vastuvõtmine kõiki inimesi, kuna perekond pandaks selle seadusega ühte patta enamiku inimeste jaoks kõlvatuks peetud homoseksuaalsete suhetega. Vooglaiu sõnul on meeleavaldus "kodanike viimane võimalus seista vastu püüdlustele kooseluseadust vastu rahva tahtmist läbi suruda ning perekonna ja abielu tähendus olemuslikult ümber kujundada."[60][63]

Erakondade seisukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti poliitilistest erakondadest on kooseluseadust toetanud Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised. Roheliste erakonna esimees Züleyxa Izmailova ütles augustis 2017, et ta pingutab selle nimel, et kõik täiskasvanud inimesed saaksid Eestis enda kooselu registreerida.[64] Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on kooseluseadus "ainuõige samm inimeste võrdsete õiguste tagamise teel ning selle tagasipööramine ei oleks ainult südametu ja alatu, vaid ka vastuolus põhiseadusega.[65]

Kooseluseadust ei toeta Vabaerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Vabaerakond toetab küll notariaalse lepingu sõlmimise võimaluse andmist samasoolistele paaridele, aga mitte kooseluseadust. Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul ei paku olemasolev seadus lahendusi ei samasoolistele ega erisoolistele paaridele.[66] Aprillis 2017 ütles tulevane IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, et "kindlasti ei peaks [kooseluseaduse] rakendusakti vastu võtma ja kooseluseadus sellisel kujul, nagu ta vastu võeti, oleks mõistlik tühistada". Seedri hinnangul tuleb seadus tühistada, kuna tegemist on ebakvaliteetse eelnõuga, mis on tekitanud rohkelt õiguslikku segadust ning suuri pingeid ühiskonnas.[67] Kaitstes erakonna kolmandat kooseluseaduse tühistamise eelnõud 17. oktoobril 2017 ütles Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme, et "kooseluseadus pole kunagi olnud mingi seadus, mis annaks õigusi või tegeleks inimõigustega. See on ideoloogilise jõustamise projekt, et suruda ühiskonnas riikliku sunnimehhanismiga peale teistsuguseid ja eesti rahva enamusele vastuvõtmatuid seisukohti."[68]

Avaliku arvamuse uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta juunis viis Turu-uuringute AS Eesti Inimõiguste Keskuse tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel. Küsitluses osales 1005 vastajat üle Eesti vanuses 15–74. Teiste küsimuste seas sooviti saada vastajate hinnangut, et kas "samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida partnerlusseaduse alusel?" Väitega nõustujaid ja mitte nõustujaid oli võrdselt (vastavalt 46% ja 45%).[69]

2014. aasta juunis viis Turu-uuringute AS Eesti Inimõiguste Keskuse tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel. Esindusliku valimiga küsitluses osales 1010 vastajat üle Eesti, kelle vanus oli 15 või enam. Teiste teemade seas uuriti ka vastajate suhtumist kooseluseadusse. 40% vastanutest toetas kooseluseadust, sellele vastu oli 54%.[70]

2014. aasta augustis avaldas TNS Emor üle-eestilise küsitluse. Uuringus osales 555 vastajat, kellest 34% toetas kooseluseadust, sellele vastu oli aga 58%. Kuni 35-aastaste seas toetas seadust napp enamus (52%). Kõige vähem toetasid kooseluseadust vastajad vanusegrupis 51 aastat ja vanemad (20%). Küsitluses ilmnes märkimisväärne vahe rahvuslikus lõikes: 40% küsitlusele vastanud eestlastest toetas kooseluseadust, muust rahvusest Eesti elanikest aga vaid 17%.[71] Kooseluseadust toetasid enim inimesed, kelle erakonna eelistuseks oli Reformierakond (42%). Järgnesid vastajad, kes eelistasid Sotsiaaldemokraatliku parteid (39%), Isamaa ja Res Publica liitu (38%) ning Keskerakonda (16%).[72]

2016. aasta märtsis korraldas TNS Emor üle-eestilises uuringu. Uuringus osales 1249 vastajat vanuses 15–74. Kui 34% vastanutest toetas kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, siis 48% pooldas kooseluseaduse tühistamist. Rakendusaktide vastuvõtmist toetasid enam alla 35-aastased (46%), kõrgema sissetuleku (45%) ja haridusega (46%) inimesed. Seaduse tühistamise toetajate osakaal on suurim mitte-eestlaste seas (62%). Eestlaste suhtumine kooseluseaduse tühistamisse jagunes enam-vähem pooleks.[73]

2017. aasta aprillis viis Turu-uuringute AS Eesti Inimõiguste Keskuse tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel. Küsitluses osales 1005 vastajat üle Eesti, kelle vanus oli 15 või enam. Kooseluseaduse toetajate ja vastaste hulk oli võrdsustunud: seadust toetas 45% ja ei toetanud 46% vastanutest. Kui 56% vastanud eestlastest toetas seadust, siis muust rahvusest Eesti elanike seas oli sama näitaja 21%. Toetus kooseluseadusele oli kõikides vanusegruppides alla 50-aastaste inimeste seas suurem kui vastuseis. Nooremate vanusegruppide ja üliõpilaste seas oli toetus seadusele kasvanud 70%-ni.[74] Rakendusaktide vastuvõtmist toetas 35% vastajatest, vastu oli 39%.[17][75]

Samasuguse uuringu tellis Inimõiguste Keskus Turu-uuringute AS-lt ka 2019. aastal. Valimis oli 1022 üle 15-aastast vastajat. Väitega, et samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel, nõustus 49% ja ei nõustunud 39% vastajatest, väidet ei osanud kommenteerida 12% vastajatest. Eestlastest nõustus sellega 59%, venekeelsetest 26%. Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41% ja ei nõustunud 29%, vastata ei osanud 30%. Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine on aidanud geidel ja lesbidel oma elu paremini korraldada/pakkunud neile stabiilsust ja kaitset, nõustus 38% ja ei nõustunud 21%, vastata ei osanud 42%. Väitega, et Riigikogu peaks kooseluseaduse seaduspäraseks rakendamiseks võtma vastu ka rakendusaktid, nõustus 33% ja ei nõustunud 31%, vastata ei osanud 37%.[76][77]

2021. aasta uuringus (tellija Inimõiguste Keskus, läbiviija Turu-uuringute AS, valim 1003 inimest) nõustus 64% vastajatest, et samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel. Selle mõttega ei nõustunud 29% vastanutest, 7% ei osanud hinnangut anda. Seejuures pooldas Kooseluseadust 72% eestikeelsest ja 49% muukeelsest elanikkonnast. Demograafilistest rühmadest oli toetus kõrgeim (82%) 20–29-aastaste vastajate seas. Seisukohta, et Riigikogu peaks kooseluseaduse seaduspäraseks rakendamiseks võtma vastu ka rakendusaktid, toetas 45%, ei toetanud 27% ja ei osanud vastata 28% inimestest. Seisukohaga, et Kooseluseaduse vastuvõtmine on aidanud geidel ja lesbidel oma elu paremini korraldada/pakkunud neile stabiilsust ja kaitset, nõustus 46% ja ei nõustunud 21% vastajatest. 33% ei osanud oma hinnangut anda. Seisukohaga, et Kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 53% ja ei nõustunud 27% vastajatest. Oma seisukoht puudus 20% vastajatel.[78]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Kadri Aavik, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja, Laura Mere, Kerli Kaal, Maaris Raudsepp (2016). "LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas". Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 14. Vaadatud 12. septembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Allan Rajavee, Greete Palmiste (4. oktoober 2017). ""Suud puhtaks" ülevaade | Kooseluseadus: külmunud seaduskonflikt?". err.ee. Vaadatud 4. oktoobril 2017.
  3. ↑ Merje Talvik (10. aprill 2018). "Riigikohus: kooseluseaduse näol on tegemist kehtiva õigusega". Riigikohtu koduleht. Vaadatud 10. aprillil 2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Kooseluseadus ja selle rakendamine". Eesti Inimõiguste Keskus. September 2016. Vaadatud 11. septembril 2017.
  5. ↑ "Kasulikku". MTÜ Seky. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2017. Vaadatud 11. septembril 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Helen Talalaev (2015). "LGBT inimeste olukord". Eesti Inimõiguste Keskus. Vaadatud 12. septembril 2017.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Kooseluseadusest". Advokaadibüroo Raave. 9. oktoober 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2017. Vaadatud 11. septembril 2017.
  8. ↑ 8,0 8,1 Karin Kangro (9. oktoober 2014). "Kooseluseaduse rakendamise peab otsustama kevadel valitav riigikogu". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Karin Kangro (9. oktoober 2014). "Parlament võttis napilt vastu tulise kooseluseaduse". Postimees. Vaadatud 11. septembril 2017.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Eestis hakkab kehtima abieluvõrdsus | Sotsiaalministeerium". sm.ee. Vaadatud 2. augustil 2023.
  11. ↑ Charlotte McDonald-Gibson (9. oktoober 2014). "Estonia becomes first former Soviet state to legalise gay marriage". The Independent. Vaadatud 11. septembril 2017.
  12. ↑ "Estonia first ex-Soviet state to legalise gay marriage". BBC News. 9. oktoober 2014. Vaadatud 11. septembril 2017.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 "Kooseluseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 11. septembril 2017.
  14. ↑ Ilmar-Erik Aavakivi (19. aprill 2017). "Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi: kas kooseluseadus on ikka jõustunud?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  15. ↑ Helen Mihelson (22. aprill 2015). "Võimuerakonnad on kooseluseaduse rakendussätete osas eri meelt". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  16. ↑ 16,0 16,1 Merili Nael (10. veebruar 2017). "Reimo Mets: justiitsministeerium ei peaks tegelema tagakiusamisega". err.ee. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 Vahur Koorits (4. oktoober 2017). "Kooseluseaduse mõjud: 59 sõlmitud kooselulepingut, mitu kohtuvaidlust ja kasvav toetus samasooliste abielule". delfi.ee. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  18. ↑ "Kaljulaid soovitas riigikogul kooseluseaduse rakendussätted vastu võtta". err.ee. 11. september 2017. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  19. ↑ BNS (29. jaanuar 2016). "Notarid on sõlminud 10 kooselulepingut". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 Mariann Männi (21. veebruar 2017). "Murrang kooseluseaduses: samasoolistel paaridel pole lapsendamiseks rakendusakte enam vaja, lünki täidab kohus". Eesti Ekspress. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  21. ↑ "Oluline otsus riigikohtult: rahvastikuregistrisse kandmisel on kooseluleping võrdne abieluga. Paarid saavad võtta ühise nime". Eesti Ekspress. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.
  22. ↑ Priit Luts (19. juuni 2014). "Kooseluseadus läbis riigikogus esimese lugemise". err.ee. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  23. ↑ "Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll nr 162". 11. september 2014. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  24. ↑ "Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll nr 164". 16. september 2014. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  25. ↑ "Riigikogu otsus "Rahvahääletuse korraldamine Riigikogu liikmete poolt algatatud kooseluseaduse eelnõu (650 SE) vastuvõtmise küsimuses" 704 OE". riigikogu.ee. 2014. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  26. ↑ Karin Kangro (8. oktoober 2014). "Riigikogu ei toetanud kooseluseaduse panemist rahvahääletusele". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  27. ↑ Karin Kangro (8. oktoober 2014). "Riigikogu saatis kooseluseaduse lõpphääletusele". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  28. ↑ Hääletustulemused 09.10.2014
  29. ↑ Karin Kangro (9. oktoober 2014). "President kuulutas kooseluseaduse kiirkorras välja". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  30. ↑ "Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadus 149 SE". Riigikogu. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  31. ↑ "Seletuskiri Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse juurde". Riigikogu. 23. november 2015. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  32. ↑ 32,0 32,1 32,2 Hanneli Rudi, Karin Kangro (7. august 2017). "Reinsalu tahab muuta kooseluseaduse kehtetuks". Postimees. Vaadatud 16. oktoobril 2017.
  33. ↑ "Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadus 185 SE". Riigikogu. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  34. ↑ "Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadus 461 SE". Riigikogu. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  35. ↑ "EKRE katse kooseluseadust tühistada kukkus riigikogus läbi". ERR. 17. oktoober 2017. Vaadatud 17. oktoobril 2017.
  36. ↑ Kristel Rannaääre (18. oktoober 2017). "LGBT ühing | Riigikogu, tehke kooseluseadus korda". Õhtuleht. Vaadatud 19. oktoobril 2017.
  37. ↑ Kari Käsper (14. august 2017). "Kari Käsper | Kooseluseadus pole tavaline seadus". Õhtuleht. Vaadatud 15. oktoobril 2017.
  38. ↑ Riho Nagel (27. juuni 2017). "Riigikohus: ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele". Delfi. Vaadatud 16. oktoobril 2017.
  39. ↑ Liisa Oviir (17. oktoober 2017). "Liisa Oviir: tänane hääletus oli demokraatliku õigusriigi võit". Riigikogu. Vaadatud 17. oktoobril 2017.
  40. ↑ "Kooseluseaduse pooldajad seljatasid sotsiaalmeedias traditsioonilise perekonna kaitsjad". delfi.ee. 11. juuni 2014. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  41. ↑ Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset (11. juuni 2014). "Soovime selle lehega..." Facebook. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  42. ↑ "Ühe päevaga kogunes ligi 2700 allkirja kooseluseaduse toetuseks". delfi.ee. 18. juuni 2014. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  43. ↑ "Ühe päevaga kogunes ligi 2700 allkirja kooseluseaduse toetuseks". Eesti LGBT Ühing. 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  44. ↑ 44,0 44,1 "Toetuskiri: Toetame kooseluseadust". Eesti Päevaleht. 18. juuni 2014. Vaadatud 12. septembril 2017.
  45. ↑ "Koos oleme õnnelikud". kooselu.ee. 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2017. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  46. ↑ Ingrid Veidenberg (13. september 2014). "Jüri Naela pihtimus: olen gei ega tea ühtki inimest, kes mind sellepärast vihkaks". Laupäevaleht. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  47. ↑ Risto Kübar (6. oktoober 2014). "Ei ebanormaalsusele ehk kuidas Varro Vooglaid mind tappa tahab". Memokraat. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  48. ↑ "Aldo Järvsoo: loodan, et kõik segaduses poisid-tüdrukud elavad selle nõiajahi üle". elu24.ee. 8. oktoober 2014. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  49. ↑ "Lauri Liiv: Eestis on mõnus olla ka geimehena". elu24.ee. 4. detsember 2014. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  50. ↑ Laura Mallene (10. oktoober 2014). "650.eelnõu põhiline hääletaja". Eesti Ekspress. Vaadatud 12. oktoobril 2017.
  51. ↑ 51,0 51,1 SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. "Petitsioon "Kaitskem üheskoos perekonda!"". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 12. oktoobril 2017.
  52. ↑ "Eesti Vabariigi põhiseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 12. oktoobril 2017.
  53. ↑ Priit Pullerits (20. mai 2013). "Samasooliste kooselu tekitas üle-eestilise sõnasõja". Postimees. Vaadatud 12. oktoobril 2017.
  54. ↑ Kaitskem üheskoos perekonda! (23. mai 2014). "Nüüd on avatud ka..." Facebook. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  55. ↑ Anna-Liisa Villmann (28. mai 2014). "Kooseluseaduse vastased on riigikogulaste postkasti saatnud üle 200 000 protestikirja". err.ee. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  56. ↑ SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (mai 2014). "Protestikiri". Ei kooseluseadusele!. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2017. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  57. ↑ Rain Kooli (16. juuli 2014). "Tarmu Tammerk: kooseluseaduse kajastamisest ERR-is". err.ee. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  58. ↑ Marian Männi (17. juuni 2014). "Kooseluseaduse vastased käisid riigikogulasi survestamas". Postimees. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  59. ↑ Tuuli Jõesaar (6. oktoober 2014). "Kooseluseaduse hääletus paneb Eesti poliitikute inimlikkuse proovile". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. oktoobril 2017.
  60. ↑ 60,0 60,1 "Aasta kõige teravam meeleavaldus: Toompeal protestiti kooseluseaduse vastu!". delfi.ee. 5. oktoober 2014. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
  61. ↑ Tuuli Jõesaar (6. oktoober 2014). "Paljud meeleavaldusele tulnud ei mõistnud seaduseelnõu sisu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. oktoobril 2017.
  62. ↑ Portaal Objektiiv (oktoober 2014). "Videod Portaal Objektiivi Youtube kanalil 5. oktoobri meeleavaldusest". youtube.com. Vaadatud 14. oktoobril 2017.
  63. ↑ Portaal Objektiiv (7. oktoober 2014). "Varro Vooglaidi kõne". youtube.com. Vaadatud 14. oktoobril 2017.
  64. ↑ Anna-Maria Makko (9. august 2017). "Zuzu Izmailova hakkab geide õiguste eest võitlema". uudised.tv3.ee. Vaadatud 10. oktoobril 2017.
  65. ↑ BNS (28. september 2017). "Ossinovski: kooseluseaduse tühistamise eelnõu langeb menetlusest välja". Postimees. Vaadatud 20. oktoobril 2017.
  66. ↑ Tiina Kaukvere (25. jaanuar 2015). "Vabaerakond: samasooliste paaride notariaalse lepingu sõlmimise ideed me toetame". Postimees. Vaadatud 20. oktoobril 2017.
  67. ↑ "Seeder: kooseluseadus tuleks tühistada, piirileping on Eesti huvide vastu". ERR. 13. aprill 2017. Vaadatud 19. oktoobril 2017.
  68. ↑ "Riigikogu istung, 17. oktoober 2017". Riigikogu. 17. oktoober 2017. Vaadatud 19. oktoobril 2017.
  69. ↑ "LGBT teemaline avaliku arvamuse uuring" (PDF). Eesti Inimõiguste Keskus. 2012. 3, 42. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  70. ↑ "Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel" (PDF). Eesti Inimõiguste Keskus. 2014. 3, 23. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  71. ↑ Urmet Kook (5. august 2014). "Üle poole elanikest ei toeta kooseluseadust". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  72. ↑ Urmet Kook (5. august 2014). "Kooseluseaduse vastu on enim Keskerakonna valijad". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  73. ↑ Madis Vaikmaa (20. märts 2016). "Kooseluseaduse vastaste arv on mõnevõrra langenud". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  74. ↑ Eesti Inimõiguste Keskus (6. oktoober 2017). "Pilt kooseluseaduse statistika kohta". Facebook. Vaadatud 20. detsembril 2017.
  75. ↑ "Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel (2017)" (PDF). Eesti Inimõiguste Keskus. 2017. 4, 35-36, 38-39. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  76. ↑ Uuring: kooseluseaduse vastased on vähemuses. ERR, 10. juuni 2019
  77. ↑ LGBT teemaline avaliku arvamuse uuring. Inimõiguste Keskus, Turu-uuringute AS, 04/2019
  78. ↑ Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel. Inimõiguste Keskus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kooseluseadus&oldid=6567788"