Koolisõit

Allikas: Vikipeedia

Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud harjutuste ja spetsiaalse liikumisviisi täpsust. Koolisõit toimub maneežis või väljas tasasel väljakul.

Koolisõidu eesmärk on hobuse ja ratsaniku vahelise harmoonia arendamine ning hobuse keha ja võimete areng. Eesmärgiks on rahulik, nõtke ja vaba hobune, kes on samas ka usaldav, püüdlik ja tähelepanelik.[1]

Koolisõidu aluseid läheb vaja ka teistel ratsaspordialadel – takistussõidus, krossisõidus jm. Seetõttu peetakse koolisõiduvõistlusi väga erinevates klassides – alates algajatest ratsanikest, kes oskavad hobust juhtida sammus, traavis ja galopis, kuni professionaalsete koolisõitjateni, kes suudavad panna oma hobuse „tantsima“ – sooritama koolisõidu keerulisemaid harjutusi (näiteks piafeed). Koolisõit on üks vanemaid ratsaspordialasid ning kuulub ka olümpiamängude kavasse alates 1912. aastast.

Koolisõiduväljak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Standardväljak, 20 × 60 meetrit

Võistlusväljak võib olla mõõtmetega 20x40m ja 20x60m. Samuti peab väljak olema lauge ja tasane. Võistlusi võib läbi viia muru-ja liivaväljakul, kuid tiitlivõistluste puhul on liivaväljaku kasutamine tungivalt soovitatav.

Koolisõiduväljak peab olema piiratud madala ja valge piirdeaiaga. Koolisõiduaed peab olema tähistatud tähtedega A-K-E-H-C-M-B-F. A asub sisenemiskohas ning tähed järgnevad üksteisele päripäeva. Maneežis ei ole piirdeaia kasutamine kohustuslik, kuid tähed peaksid olema kinnitatud maneeži seinale. Lubatud on dekoratsioonide, näiteks lillepottide, kasutamine, kuid nad peavad paiknema koolisõiduaiast vähemalt 0.5 meetri kaugusel.

Koolisõidu hindamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koolisõiduvõistlusel hinnatakse harjutusi 10-punktilisel skaalal, kus 10 on kõrgeim ja 0 madalaim hinne.

10 ‐ Suurepärane

9 ‐ Väga hea

8 ‐ Hea

7 ‐ Küllaltki hea

6 ‐ Rahuldav

5 ‐ Piisav

4 ‐ Ebapiisav

3 ‐ Küllaltki halb

2 ‐ Halb

1 ‐ Väga halb

0 ‐ Mitte sooritatud

Lisaks harjutustele hindamisele antakse ka üldhindeid, milles hinnatakse ratsaniku istakut ja juhtimisvõtteid, hobuse kuulekust, impulssi ja allüüre. Koolisõidu võistlusi on tavaliselt hindamas 3–5 kohtunikku, kuid madalamates, A- ja L- klassi skeemides, on lubatud kasutada ka kahte kohtunikku. Tiitlivõistlustel on alati nõutav vähemalt kolm kohtunikku.

Ratsaniku väljanägemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võistlustel peab ratsanik kandma valgeid või valkjaid kindaid, pükse ja kaelasidet või lipsu. Ratsasaapad ja –pintsak peavad olema tumedad, värvuselt soovitatavalt mustad või tumesinised. Kõrgemates klassides peab ratsanik kandma frakki. Alaealised peavad kandma võistlustel ka turvakiivrit, kuid erandina on 17-18-aastastel lubatud kanda tiitlivõistlustel silinderkübarat. Sõjaväelased, politseinikud jt võivad võistelda vormirõivastuses. Kui ratsanikul on pikad juuksed, siis peavad need olema kinnitatud soengusse.

Kannused on kohustuslikud, välja arvatud laste, poniratsanike ja harrastajate arvestuses. Kannused peavad olema metallist.

Hobuse varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koolisõidus võib võistelda koolisõidu- või üldsadulaga. A- ja L-klassis kasutatakse ainult trenselvaljastust, M-klassi skeemides võib kasutada trensel- või kangvaljastust ning R-klassi skeemides on lubatud vaid kangvaljastus. Kangvaljastusega on lubatud kasutada ainult inglise kapslit või kombineeritud kapslit ilma alumise ninarihmata. Lubatud on pehmendused valjastel ja sadulavööl. Võistlussoorituse ajal on keelatud abiratsmete kasutamine, kui juhendis pole määratud teisiti. Tiitlivõistlustel on steki kasutamine keelatud, teistel koolisõiduvõistlustel aga üldjuhul lubatud.

Hobuse lakk peab olema punutud, tuka võib jätta punumata. Tavaliselt hobuse saba ei punuta, kuid see on lubatud. Igasugune üleliigne hobuse kaunistamine on rangelt keelatud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jane Kidd, "Ratsastuse alused", Keila 2003