Koodjaotusega hulgipöördus

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga CDMA tutvustus. Lisainfot artikli arutelust

Koodjaotusega hulgipöördus (ingl Code-Division Multiple Access, lühend CDMA) on ühispöörduse tehnoloogia, mis põhineb koodijaotusega multipleksimisel. CDMA lubab spektri hajutamise tehnoloogiat kasutades mitmete signaalide edastamist samas edastuskanalis, optimeerides piiratud sagedusriba kasutamist. CDMA-d kasutatakse erinevates raadiosidetehnoloogiates, näiteks satelliitsidesüsteemides, Wi-Fi-s, Bluetoothis, GPS-is ja ultrakõrgsagedusega (UHF) mobiiltelefonide süsteemides. CDMA baasil on teostatud ka 3G-mobiilsidevõrgu raadiovõrgutehnoloogia.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

CDMA oli algselt militaartehnoloogia, mida esimesena kasutas II maailmasõjas Inglismaa, et nurjata Saksamaa katsed segada nende raadiosignaale. Inglismaa otsustas signaali edastamiseks kasutada ühe sageduse asemel mitut, nii et vastasel oleks raske kogu signaali kätte saada. Ametlikult esitleti CDMA-d 1995. aastal, seejärel on see saanud üheks kiiremini arenevamaks raadiosidevõrgu tehnoloogiaks. 1999. aastal valis Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunications Union – ITU) CDMA 3G-võrgusüsteemi ametlikuks standardiks. Tänapäeval on juhtivad mobiilsideoperaatorid välja arendamas just 3G-võrke, et võimaldada suurem võimekus kõnede edastamisel ja tagada kiirem andmeside.

Multipleksimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks põhilisi andmesidekontseptsioone on võimaldada mitmel saatjal kasutada samal ajal andmeedastuseks sama kanalit. Nii saavad paljud kasutada sama sagedusriba. Vastavat kontseptsiooni kutsutakse multipleksimiseks. CDMA kasutab spektrihajutamistehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel kanalil multipleksida. Multipleksimise viisid on ka TDMA (time division multiple access), mis jagab kasutajatele juurdepääsu kanalile ajas, ja FDMA (frequency-division multiple access), mis jagab edastuse kanalis sageduste järgi.

Analoogia multipleksimisele võib olla ruum (kanal), kus mitu isikut (saatjad) soovivad omavahel rääkida. Segaduse ärahoidmiseks võivad inimesed rääkida erineval ajal (aegjaotus – TDMA), erineval helikõrgusel (sagedusjaotus – FDMA) või erinevat keelt kasutades (koodjaotus – CDMA). Viimases näites saavad inimesed, kes räägivad sama keelt,üksteisest aru, aga teistest mitte, mis ongi CDMA põhikontseptsioon – paljud saatjad saavad kasutada sama kanalit, aga omavahel saavad suhelda vaid kasutajad, kes on seotud sama koodiga.

Spektri hajutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

CDMA tehnoloogiat viiakse ellu spektri hajutamisega, mida saab teha kahel viisil:

  • otsene hajutamine (DS-SS CDMA) – edastatav sõnum korrutatakse läbi hajutava koodi või hajutava jadaga, mis hajutab edastatava sõnumi jada üle terve kasutatava kanali sagedusriba. Nii jaotatakse ka edastatava signaali energia üle kogu sagedusriba. Moduleeritud signaal saadetakse üle kanali ja kõik kasutajad saavad seda vastu võtta, kuid sõnumit dekodeerida saavad vaid need kasutajad, kes teavad õiget koodi;
  • sagedushüplemine (FH-SS CDMA) – saatja "hüppab" kasutadaolevate sageduste vahel, juhindudes spetsiaalsest pseudojuhuslikult algoritmist. Saatja töötab sünkroonis vastuvõtjaga, mis saab seetõttu andmeid vastu võtta.

CDMA eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

CDMA kasutamise eelised raadio- ja mobiilsides

  • Suurendab mobiilside võrguliikluse võimekust
  • Parandab kõne kvaliteeti ja elimineerib kuuldavad feedingumõjud
  • Vähendab kõnede katkemist liikumisel ühest mobiilikärjest teise
  • Tagab kvaliteetse andmeside
  • Vähendab vajaminevate saatjate arvu, et tagada kindel võrguliikluse võimekus
  • Vähendab võrgu rakendamise hinda, kuna on vaja vähem saatjaid
  • Vähendab keskmist edastatava signaali energiat
  • Vähendab mõju teistele elektroonikaseadmetele

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]