Konungs skuggsjá
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
"Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250. aastatel loodud Norra õpetuslik tekst, mis käsitleb poliitika- ja moraaliteemasid. Tekst oli tõenäoliselt mõeldud Norra kuninga Håkon IV Håkonssoni poegadele, kellest üks, Magnus Lagabøte, sai järgmiseks kuningaks. Tekst on kirja pandud isa ja poja dialoogina.[1]
"Konungs skuggsjá" on säilinud mitme enamasti islandikeelse käsikirjana. Üks vanematest ja parematest on kirjutatud norrakeelsena, tõenäoliselt Bergenis (1275). Teksti autor on jäänud anonüümseks, kuigi uurijad on üritanud autorsust omistada mitmele ajaloos vähem või rohkem tuntud inimesele. Võib oletada, et autor oli seotud kuningliku õukonnaga ja tal oli märkimisväärne teoloogiline taust.[2]
Tekst koosneb 70 peatükist, mis sisaldavad proloogi ja kahte põhiosa. Esimene osa käsitleb olulisi teemasid neile kaupmeestele, kes purjetavad võõrastele maadele. On peatükid Iirimaa, Islandi ja Gröönimaa kohta. Teises osas annab autor vahetu ja detailse ülevaate kuninga kaaskonnast, nende igapäevaelust ja kohustustest. Seejärel keskendutakse kuningale, tema väärikusele ja kohustustele kõrgeima õigusemõistjana. Tema juhendamiseks toob autor näiteid Vanast Testamendist ja jumala langetatud kohtuotsustest. Põhjalikult arutletakse ka surmanuhtluse teemadel.[2] Mõned "Konungs skuggsjá" osad käsitlevad ka kiriku ja riigi vahelisi suhteid. Poeg küsib ja isa annab talle nii praktilist kui ka moraalset nõu kaubavahetuse, relvastatud kaaskonna (hird), rüütelliku käitumise, strateegia ja taktika kohta.
Kuigi proloogis valmistub jutustaja rääkima kaupmeestest, kuningatest, vaimulikkonnast ja lihtrahvast, piirduvad tema käsitlused vaid kahe esimese klassiga. Seetõttu on kahtlustatud, et teksti kirjutamine on autoril pooleli jäänud või on lõpuosa kaotsi läinud. Samas on arvatud, et proloogi ümberkirjutaja oli teadlik, et vaimulikkonda ja talurahvast tekstis mainitakse ning ta lihtsalt formuleeris laused pisut eksitavalt. On alust arvata, et tänaseni on "Konungs skuggsjá" siiski säilinud terviklikuna.[2]
Isa annab nõu ka meresõidu ja kauplemise kohta[3]:
| „ | Kaupmees peab trotsima mitmeid ohte – merel, paganlikel maalappidel ning peaaegu alati kokkupuutel võõraste rahvastega. Ta peab alati, ükskõik kus ta ka ei viibiks, käituma diskreetselt. | “ | |||
Lõik proloogist[4]:
| „ | Teksti pealkiri on "Kuninga peegel" mitte ainult uhkusest kuninga vastu, kes selle kirjutas, vaid seepärast, et pealkiri kutsuks sellest teada saajaid lugema, /.../ ning kuigi raamat peegeldab eelkõige kuningale kohast viisakust ja kõneoskust, on see mõeldud kõigile – iga soovija võib vabalt sellest teadmisi otsida. Ma usun, et seda inimest, kes järgib hoolikalt selles raamatus kirjeldatut, mis tema eluviisiga sobib, ei saa mitte kunagi pidada rumalaks või kombetuks, olenemata tema tiitlist või ühiskondlikust positsioonist. | “ | |||
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Konungs skuggsjá
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Pulsiano, P., Wolf, K. Medieval Scandinavia: An Encyclopedia. – Taylor & Francis, 1993. lk 366. ISBN 0824047877
- ↑ The King`s mirror – vana-norra keelest inglise keelde tõlkinud Laurence Marcellus Larson
- ↑ Ümberkirjutus Larsoni tõlkest "The King’s Mirror"
Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]
- Meissner, Rudolf. – Der Königsspiegel. Konungsskuggsjá.- Leipzig : Weimar, 1978]. Teavik Konungs skuggsjá E-kataloogis ESTER
- Brenner, Oscar. Speculum Regale: ein Altnorwegischer Dialog. Munich, 1881. PFD saadaval veebisaidilt septentrionalia.net
- Larson, L.M. The King’s Mirror (Speculum regale-Konungs skuggsjá). Scandinavian Monographs 3. New York, 1917. täistekst saadaval veebisaidilt Internet Archive
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1848. aasta väljaanne (Google Books)
- Täistekst Larsoni tõlkest inglise keelde (Internet Archive)
- Ümberkirjutus Larsoni tõlkest