Kontiinum
Kontiinum (ladina keeles continuum) on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine.
Termini kasutamine erinevates valdkondades[muuda | muuda lähteteksti]
Botaanika[muuda | muuda lähteteksti]
Botaanikas on kontiinum taimekoosluste katkematu üksteiseks üleminek taimkattes.[1]
Füüsika[muuda | muuda lähteteksti]
A. Einstein kirjeldab oma erirelatiivsusteoorias, et maailm, milles me elame, on neljadimensiooniline aegruumi kontiinum.[2] Sealt tuleneb Hermann Minkowski aegruumi mudel, mis on teisiti kutsutult ka tema aegruumi kontiinumi mudel.[3]
Lingvistika[muuda | muuda lähteteksti]
Strukturaallingvistika[muuda | muuda lähteteksti]
Strukturaallingvistikas on kasutusel mõiste dialektide kontiinum. Selle võttis kasutusele Leonard Bloomfield ja defineeris seda järgmiselt: "Dialektide kontiinum on erinevate murrete rääkimine mingis geograafilises piirkonnas, kus naaberaladel erinevad murded väga minimaalselt, kui aga liikuda mingis suunas, siis erinevused kuhjuvad nii palju, et rääkijad erinevatest kontiinumi otsadest ei ole enam vastastikku arusaadavad."[4]
Leksikaliseerumise määratlemine[muuda | muuda lähteteksti]
Leksikaliseerumist on mitmeti defineeritud, sest on erinev arusaam sellest, mis kuulub leksikoni ja mis grammatikasse, mis on leksikaalne ja mis grammatiline. Mõneti sõltub määratlemine ilmselt ka traditsioonist; enamasti ei käsitleta leksikaalsust ja grammatilisust diskreetsete kategooriatena, vaid kontiinumina.[5] Tulenevalt kontiinumist, kuna seda ei ole võimalik ühtselt piiritleda, erineb ka leksikaliseerumine keeles.
Matemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Matemaatikas on kontiinum punktide või arvude pidev ja ühtlane hulk.[6] Kaht hulka nimetatakse ekvivalentseteks (ehk sama võimsusega hulkadeks), kui nende elemendid on seatavad üksühesesse vastavusse. Iga hulka, mis on ekvivalentne naturaalarvude hulga kõikvõimalike alamhulkade hulgaga, nimetatakse kontiinumi võimsusega hulgaks ehk kontiinumiks.[1] Samuti on matemaatikas kasutusel kontiinumi hüpotees.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Erirelatiivsusteooria (inglise keeles)
- Hermann Minkowski (inglise keeles)
- Minkowski aegruumi mudel (inglise keeles)
- Strukturaallingvistika (inglise keeles)
- Dialektide kontiinum (inglise keeles)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti Entsüklopeedia", 5. köide, Tallinn: kirjastus Valgus, 1990.
- ↑ Albert Einstein, "Relativity: The Special and the General Theory", Methuen & Co Ltd, 1916. (Project Gutenberg). (inglise keeles)
- ↑ Hermann Minkowski, "Space and Time: Minkowski's papers on relativity", Minkowski Institute Press, Montreal 2012. (inglise keeles)
- ↑ Leonard Bloomfield, "Language", London, 1935. (inglise keeles)
- ↑ Eva Velsker, Leksikaliseerumine keelemuutuses, 2010. www.ceeol.com. (PDF[alaline kõdulink] [allalaadimiseks klõpsake]) Kasutatud 03.06.2015.
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti Keele Instituut. https://web.archive.org/web/20180103212438/http://portaal.eki.ee/.