Konteiner

Allikas: Vikipeedia
Konteinerite transport sadamas liikurvirnastiga

Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemiseta.

Kasutusel on mitmesuguseid konteinereid, mis erinevad üksteisest mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.

Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja on käsitsetavad tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.

Konteinerite mõõtmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiglaslik konteinerlaev
Colombo Express

Praegu on kasutusel peamiselt kaks erineva pikkusega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.

Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.

Lisaks eelmainituile kasutatakse palju ka konteinereid pikkusega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).

Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel.

Standardmõõtudega konteinerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

40-jalane konteiner

20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.

20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.

Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-des (transport equivalent units), mis vastab ühe 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³.

Kaks TEU-d võrduvad ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).

Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmisi mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.

Konteineriterminal Port Elizabethis New Jerseys
20-jalane konteiner 40-jalane konteiner 45-jalane konteiner
meetrites meetrites meetrites
välised mõõtmed pikkus 6,058 m 12,192 m 13,716 m
laius 2,438 m 2,438 m 2,438 m
kõrgus 2,591 m 2,591 m 2,896 m
sisemised mõõtmed pikkus 5,898 m 12,032 m 13,556 m
laius 2,352 m 2,352 m 2,352 m
kõrgus 2,385 m 2,385 m 2,698 m
ukseava laius 2,343 m 2,343 m 2,343 m
kõrgus 2,280 m 2,280 m 2,585 m
ruumala 33,1 m³ 67,5 m³ 86,1 m³
maksimaalne brutokaal 24 000 kg 30 480 kg 30 480 kg
tühikaal 2330 kg 4000 kg 4800 kg
netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg

Konteinerveod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konteinervedude ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele 1950. aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu tõttu. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käsitsemis- ja veokulusid.

Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.

Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlasti vedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.

Konteinerveod meritsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad konteinerisadamad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hongkongi sadam on konteinerite käibelt maailmas kolmandal kohal
20 suurimat konteinersadamat (TEU järgi)
Koht Sadam 2007 2006 2005 2004 2003 2002
1. Flag of Singapore.svg Singapur    27 932 000    24 792 400    23 192 000    21 329 000    18 410 500    16 940 900
2. Flag of the People's Republic of China.svg Shanghai 26 150 000 21 710 000 18 084 000 14 557 200 11 281 000 8 620 000
3. Flag of Hong Kong.svg Hongkong 23 881 000 23 234 000 22 427 000 21 984 000 20 449 000 19 144 000
4. Flag of the People's Republic of China.svg Shenzhen 21 099 000 18 468 900 16 197 173 13 655 484 10 649 900 7 613 754
5. Flag of South Korea.svg Pusan 13 270 000 12 030 000 11 840 445 11 491 968 10 407 809 9 453 356
6. Flag of the Netherlands.svg Rotterdam 10 790 604 9 690 052 9 286 757 8 280 787 7 143 920 6 506 311
7. Flag of the United Arab Emirates.svg Dubai 10 653 026 8 923 465 7 619 222 6 428 883 5 151.955 4 194 264
8. Flag of the Republic of China.svg Kaohsiung 10 256 829 9 774 670 9 470 000 9 714 115 8 843 365 8 493 052
9. Flag of Germany.svg Hamburg 9 889 792 8 861 804 8 087 545 7 003 479 6 137 926 5 373 999
10. Flag of the People's Republic of China.svg Qingdao 9 462 000 7 702 000 6 307 000 5 139 700 4 238 000 3 410 000
11. Flag of the People's Republic of China.svg Ningbo 9 349 000 7 068 000 5 208 000 4 005 500 2 772 200 1 860 000
12. Flag of the People's Republic of China.svg Guangzhou 9 200 000 6 600 000 4 683 000 3 308 200 2 761 000 2 180 000
13. Flag of the United States.svg Los Angeles 8 355 039 8 469 853 7 484 624 7 321 433 7 178 940 6 105 857
14. Flag of the Netherlands.svg Antwerpen 8 175 951 7 018 799 6 488 029 6 063 746 5 445 437 4 777 151
15. Flag of the United States.svg Long Beach 7 312 465 7 290 365 6 709 818 5 779 852 4 658 124 4 526 365
16. Flag of Malaysia.svg Port Klang 7 120 000 6 320 000 5 543 527 5 243 593 4 841 235 4 533 212
17. Flag of the People's Republic of China.svg Tianjin 7 103 000 5 900 000 4 801 000 3 814 000 3 015 000 2 408 000
18. Flag of Malaysia.svg Tanjung Pelepas 5 500 000 4 770 000 4 169 177 4 020 421 3 487 320 2 660 000
19. Flag of the United States.svg New York 5 400 000 5 128 430 4 792 922 4 478 480 4 067 811 3 749 014
20. Flag of Germany.svg Bremen/Bremerhaven 4 912 177 4 449 624 3 743 969 3 469 253 3 189 853 3 031 587
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Läänemere sadamate konteinerikäibeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konteinerilaeva laadimine Kopenhaageni sadamas
Võrdluseks Eestile lähemad sadamad
Sadam 2006 2005 2004 2003 2002
Peterburi     1 450 000     1 119 346     776 576     639 474     580 639
Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803
Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598
Klaipėda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589
Ventspils 200 000 5225 1044
Kaliningrad 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871
Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459
Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912
Gdańsk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136
Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643
Stockholm 38 000 33 726 34 244 36 289
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Konteinervedu maismaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konteinerite vedu raudteel

Konteinerveod Eesti raudteel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2].

Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivagunite parki ca 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.

Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinn–Almatõ ja Tallinn-Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2]

Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ning maanteede kaudu.

Konteinerirong
Konteinervedude struktuur Eestis
sihtkohtade järgi 2008. aastal
Riik Osa
Venemaa 43%
Kasahstan 24%
Eesti 21%
Kõrgõzstan 6%
Usbekistan 4%
Allikas: Äripäev, 27. mai 2008

Lennunduses kasutatavad konteinerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

LD-tähistusega konteinerid

Kuigi suuremad lennufirmad kasutavad täpselt nende endi lennukite tarvis kohandatud kontreinereid, on IATA kokku pannud standardkonteinerite mõõdud.

LD-tähistusega konteineritüüpide mõõdud on toodud allolevas tabelis.

Tähistus Laius
tollides
(2,54 cm)
Kõrgus
tollides
Sügavus
tollides
Maksimaalne
mahutavus
naeltes
Ruumala Kuju
LD-1 92,0 64,0 60,4 3500 – m³ Tüüp A
LD-2 61,5 64,0 47,0 2700 3,4 m³ Tüüp A
LD-3 79,0 64,0 60,4 3500 4,3 m³ Tüüp A
LD-4 96,0 64,0 60,4 5400 – m³ Ristkülikukujuline
LD-5 125,0 64,0 60,4 7000 – m³ Ristkülikukujuline
LD-6 160.0 64,0 60,4 7000 8,8 m³ Tüüp B
LD-7 125,0 64,0 80,0 13300 10,6/11,6 m³ Rect. or Contoured
LD-8 125,0 64,0 60,4 5400 6,9 m³ Tüüp B
LD-9 125,0 64,0 80,0 13300 – m³ Rect. or Contoured
LD-10 125,0 64,0 60,4 7000 – m³ Contoured
LD-11 125,0 64,0 60,4 7000 7,2 m³ Ristkülikukujuline
LD-29 186,0 64,0 88,0 13300 – m³ Tüüp B

LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on enimkasutatavad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3 konteineritega.

Suurimad konteinerveofirmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

A.P. Møller-Mærsk Gruppen on suurim konteinerilaevade operaatorfirma maailmas.
Pildil üks selle firma laevu Mærsk Mykonos Bremerhavenis 2006. aasta juulis.
10 suurimat konteinerveofirmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006
Koht Firma TEU mahutavus Turuosa Laevade arv
1. A.P. Møller-Mærsk    1 665 272    18,2%    549
2. Mediterranean Shipping Company S.A. 865 890 8,6% 299
3. CMA CGM 507 954 5,6% 256
4. Evergreen Marine Corporation 477 911 5,2% 153
5. Hapag-Lloyd 412 344 4,5% 140
6. China Shipping Container Lines 346 493 3,8% 111
7. American President Lines 331 437 3,6% 99
8. Hanjin-Senator 328 794 3,6% 145
9. COSCO 322 326 3,5% 118
10. NYK Line 302 213 3,3% 105

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]