Konstantin Türnpu

Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 Klooga mõis – 16. aprill 1927 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.

Aastatel 1886–1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (professor Louis Homiliuse juhendamisel) ja kompositsiooni (professor Julius Johannseni juhendamisel). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (Johannes Kappeli järel). 1891–1892 jätkas õpinguid Berliinis koorijuhtimise alal. Seejärel oli ta aastaid Tallinna Niguliste kiriku organist, samal ajal saksa gümnaasiumi ja lühemaid perioode ka Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetaja. Türnpu juhatas Tallinnas mitut saksa koori, kellega kandis ette Bachi, Brahmsi, Beethoveni, Verdi jt suurvorme.

Türnpu heliloomingu moodustavad enamasti koorilaulud, kuid ka mõned soololaulud. Asunud 1916. aastal Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori juhatama, pühendus ta täie energiaga eesti muusikale ja kirjutas lühikese ajaga mitukümmend tundelist ja rikkaliku harmooniaga meeskoorilaulu ("Meil aiaäärne tänavas", "Mull´ lapsepõlves rääkis", "Talvine õhtu", "Kevade tunne", "Priiuse hommikul", "Mu isamaa nad olid matnud", "Tervitus", "Troost" jm). Tema sulest pärineb ka populaarne lühitervituslaul "Ta (Nad) elagu, elagu, elagu, e-la-gu!". Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori, mille mantlipärija kannab tänini tema nime, juhatas Türnpu ise 1926. aasta lõpuni. Ta juhatas ka V ja VI üldlaulupeol mees- ja segakoore. Türnpu ideest ja algatusest hoogu saanud Eesti Meestelaulu Selts taaselustati juba ülemaalisena ja ka poistekoore ühendavana 1988. aasta novembris.

Tema suvekodu oli Klooga lähedal Keila vallas^[1].

Türnpu oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu nõukogude võimuorganite poolt hävitati ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest Netty Pinna ja Eduard Bornhöhe kõrval, kelle põrm Metsakalmistule ümber maeti.

Tema nime kannab tänav Tallinnas, aga ka bussipeatus Türnpu park Tallinna–Paldiski maanteel Tuulna külas.