Kompass
 |
See artikkel räägib instrumendist; portaali kohta vaata artiklit Kompass (portaal) |
Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magnetiliste pooluste suhtes. Klassikalise kompassi magnetnõel näitab alati Maa magnetilise põhjapooluse suunas. Klassikaline kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompass leiutati muistses Hiinas arvatavasti enne 2. sajandit pKr ja seda hakati laiemalt navigatsiooniks kasutama 11. sajandil pKr.
Ajalugu [muuda]
Esimesi kompasse Hiinas ei kasutatud ilmselt mitte navigatsiooniks, vaid pigem ehitiste joondamiseks vastavalt geomantiast pärit Feng shui uskumustele. Algsed kompassid olid tehtud magnetiidist, mis kujutab endast magnetiseerunud mineraalset rauamaaki. Kuigi erinevate kirjalike viidete põhjal ei ole selge, millal täpselt kompass leiutati, arvatakse et see juhtus umbes 2. sajandil pKr.
Esimene kindel allikas kompassist kui navigatsiooniks kasutatavast instrumendist pärineb aastast 1119. Tüüpiline Hiina kompass sellel ajal kujutas endast magneetilist nõela, mis ujus vee pinnal. Euroopa allikates on kompassi esmakordselt mainitud 1187. aastal. Kuiva tüüpi(ilma veeanumata) kompass leiutati Euroopas 13. sajandi alguses. Vedelikus(tavaliselt alkoholis või keroseenis) ujuv, kuid samal ajal väliskeskkonna ning liigse rappumise eest kaitstud kompass leiutati 1690. aastal Sir Edmond Halley poolt.
Tänapäeval on erinevatel kasutusvaldkondades olemas nii klassikalisi toel pöörlevaid nõel-kompasse ja vedelikus ujuvaid kompasse kui ka elektroonilisi kompasse, mis töötavad magnetiliste andurite abil. Tänapäeva laevadel kasutatakse laialdaselt ka gürokompasse, mille tööpõhimõte tugineb magnetismi asemel elektrilise güroskoobi ja Maa pöörlemisel ning mis on suuteline seetõttu osutama pidevalt Maa geograafilisele poolusele.
Tööpõhimõte [muuda]
Magnetkompassi tööpõhimõte tugineb Maa magnetväljal. Kompassi magnetiseeritud nõel või osuti pöördub piki Maa magnetvälja jooni osutades alati magnetilise põhja poole. Olenevalt sellest, kus kompass parasjagu asub, erineb kompassinäit tegelikust geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool.
Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema. Magnetiline kompass on tundlik ferromagnetiliste metallide (raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium) suhtes. Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse(laevadel, lennukitel) erinevatel viisidel.
