Kommunistlik sümboolika

Sirp ja vasar

Kommunistlik sümboolika (ka nõukogude sümboolika) on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 20. sajandist.

Sirp ja vasar

Tuntuim kommunistlik sümbol on sirp ja vasar (☭), mis on Kommunistliku liikumise sümbol. Vasar (ka haamer) tähistab töölist ja sirp põllumajanduses töötavat inimest. Kahe sümboli kooskasutamine näitab nende kahe grupi ühtsust.

Esimest korda kasutati sellist sümbolit 1917. aasta Venemaa revolutsiooni ajal, kuid Nõukogude Liidus sai see ametlikuks sümboliks alles 1924. aastal.

Punane viisnurk

Punane viisnurk

Punane viisnurk on nii kommunismi kui ka sotsialismi sümbol. Viisnurga võttis 1918. aasta 19. aprillil kasutusele bolševike sõjaväe rahvakomissariaat ja sellest sai Punaarmee sümbol. .

Punalipp

Punalipp

Punast lippu kasutatakse tavaliselt koos teiste kommunistlike sümbolitega, kuid algselt kasutati seda Pariisi Kommuuni ajal 1871. aastal.

Teised nõukogude sümbolid

• Viljapead, puuvillapead ja teised aedviljad olid NSV Liidu liiduvabariikide vappidel vastavalt iga liiduvabariigi peamisele põllumajandussaadusele. Eesti NSV vapil oli rukis.
• Punased loosungid kollaste või kuldsete sõnadega.
• Lenin. Tema nägu ja ka täispikkuses figuure võis leida kõikides NSV Liidu linnade peaväljakutelt ja nägu paljudelt autasudelt, dokumentidelt ja märkidelt.
• Stalin samades funktsioonides kuni 1953. aastani.
  • Stalini valitsusajal kasutati ka profiilis nelikportreed, kus olid kõrvuti Marx, Engels, Lenin ja Stalin.
• Tõrvikud. Kasutati märkidel ja tihti seoses spordiüritustega.
• Moskva Kreml ja Punane väljak. Kuna Kremlis asusid NSV Liidu võimuorganid, kasutati nii Kremli kui ka selle ümbruse pilte paljudes kohtades, sealhulgas stalinistliku arhitektuuriga majade dekooril.

Pildid

• 

  Kommunistliku töö kollektiivi vimpel Nõukogude aja näitusel, 2011.

Välislingid

• Leedu karistab 9. mail Nõukogude sümboolika eest. 4. mai 2010
• Siseminister asub sõtta NSVLi sümbolitega 27. juuli 2004