Kolm isamaakõnet
Allikas: Vikipeedia
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm kõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna.
Sisukord |
[redigeeri] Esimene kõne
Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega.
[redigeeri] Teine kõne
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
[redigeeri] Kolmas kõne
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku.
[redigeeri] Kirjandus
- Carl Robert Jakobson, "Kolm isamaa kõnet", 1870 (terviktekst Vikitekstides)
[redigeeri] Välislingid
- Carl Robert Jakobson, Kolm isamaa kõnet (1870) Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb
