Kollane vesikupp

Allikas: Vikipeedia
Kollane vesikupp
Nuphar lutea 170803.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Vesiroosilaadsed Nymphaeales
Sugukond: Vesiroosilised Nymphaeaceae
Perekond: Vesikupp Nuphar
Liik: Kollane vesikupp
Ladinakeelne nimetus
Nuphar lutea
(L.) Sm.
Sünonüümid
  • Nuphar luteum
  • Nuphar advena

Kollane vesikupp (Nuphar lutea) on vesiroosiliste sugukonda vesikupu perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline ujulehtedega veetaim (nümfeiid).

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud Lääne- ja Ida-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Eestis tavaline.

Kasvab järvedes ja tiikides, aeglase vooluga ojades ja jõgedes. Taime juured on kinnitunud põhja ja lehed ujuvad veepinnal.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lehed suured, ovaalsed, sügavalt lõhestunud südaja alusega. Leht pealt kollakasroheline, alt veidi heledam. Lehe laius on 8–22 cm. Lehed ujuvad pika rootsu otsas veepinnal. Leheroots on ülaosas kolmekandiline või lapik, kandid ümarad. Harva esinevad ka veesisesed lehed, need on ujulehtedest õhemad, kortsulised, heledamad, lühikeste rootsudega.

Õied on mõlemasoolised kaheli õiekattega, putuktolmleja. Taim õitseb juunist septembrini.

Veekogu põhjamudas on taimel lihakas, jäme ja tugev risoom, millele kinnituvad arvukad lisajuured. Risoomi pind on tihedalt kaetud äralangenud lehtede armidega.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kollast vesikuppu on pikka aega kasutatud meditsiinis: taime juuri (pandud ka nahale) ja seemneid on söödud erinevate haiguste puhul. Taime seemneid süüakse tavaliselt jahuga kaetult, juured on samuti söödavad, kuid mõnel taimel võivad need olla väga mõrkjad.