Kokainism

Allikas: Vikipeedia

Kokainism on kokaiini regulaarne tarvitamine koos sõltuvustunnustega.

Kokaiin on 2007. aastal kanepi järel kõige laialdasemalt kaubitsetav illegaalne narkootikum maailmas.[1] Eestis on kokaiini tarvitamine tagasihoidlik, oletatavasti tema kõrge hinna tõttu. 2006. aastal oli kokaiini tarbimine Eestis 6,5 korda väiksem kui kanepi tarbimine.[2] Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse avaldatud Euroopa uimastiaruande kohaselt oli Eestis 2017. aastal 110 uimastitest põhjustatud surmajuhtu, mis võrreldava suhtarvuna väljendatult teeb 130 surmajuhtu iga 1 miljoni inimese kohta vanuses 15–64 aastat.[3]

Kokaiini vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kokaiinsulfaat. Kokapõõsa lehtedest kokaiini ekstraheerimise käigus on üheks vahesaaduseks kokaiinsulfaat. See on pastataoline mass (basuco, basa, pitillo, paste), mis kõlbab kasutada uimastava efekti saavutamiseks, kuid kuna tema kvaliteet uimastava efekti aspektist on madal, siis kokaiinsulfaadi tarbijaskond piirdub madala sissetulekuga inimestega.[4] Kokaiinsulfaadi edasisel töötlemisel saadakse kokaiinhüdrokloriid.
  • Kokaiinhüdrokloriid on lõhnatu, mõrkja maitsega, valge kristalliline pulber. Kokaiinhüdrokloriidi valmistamine on üsna keeruline protsess,[5] mis tingib ka selle kõrge hinna. Kokaiinhüdrokloriid on vees lahustuv ühend, mistõttu saab teda ka süstida ja inhaleerida (puhast kokaiinhüdrokloriidi ei inhaleerita, vaid vastava lisatöötluse läbi teinud kokaiinhüdrokloriidi).
  • Kokaiini vaba alus on vees lahustumatu ja seetõttu sobimatu süstimiseks, neelamiseks või nuusutamiseks. Aga sobib hästi, erinevalt kokaiinhüdrokloriidist, suitsetamiseks. Kokaiini vaba aluse valmistamine on üsna ohtlik (kasutatakse eetrit), mistõttu on suitsetamise jaoks väljatöötatud ohutum metoodika. Tulemuseks on kräkk-kokaiin.
  • Kräkk-kokaiin on saanud nimetuse selle järgi, et selle suitsetamisel tekib omapärane prõksuv heli. Kuna kräkk-kokaiini valmistamine on ohutu ja odav, siis on see ühend laialdaselt levinud.

Sõltuvus[muuda | muuda lähteteksti]

Kokaiini pikaajalise tarbimise korral tekib peamiselt psüühiline sõltuvus. Füüsilise sõltuvuse ilmingud on tagasihoidlikud.[viide?]

Kokaiinisõltuvus kodeeritakse RHK-10-s koodiga F14.2x

Psüühilise sõltuvuse peamised tunnused on järgmised:[6]

  • Tung tarvitada kokaiini;
  • depressioon, mis võib kesta mitmeid kuid peale kokaiini tarvitamise lõpetamist. Kohati võivad tekkida suitsiidimõtted;
  • üldine haiglane tunne;
  • väsimus;
  • elavad ja ebameeldivad unenäod;
  • rahutus;
  • suurenenud söögiisu.

Kokaiini toime[muuda | muuda lähteteksti]

Kokainismi algfaasides esineb heaolutunne, meeleolu tõus, töövõime paranemine. Kuid pikemaajalisel tarvitamisel tekivad isiksuse muutused – inimene muutub egoistlikuks, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise muredega, tekivad psüühikahäired: jälitus-, kiivusluul, võimekusluul, kuulmishallutsinatsioonid, puutehallutsinatsioonid.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjuslik ravi puudub.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Cocaine and crack cocaine" (inglise). The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction. 12.12.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2007. Vaadatud 24.12.2007.
  2. Katri Abel-Ollo jt. (2007). "Report on the drug situation in Estonia 2007" (pdf) (inglise). Tervise Arengu Instituut. Vaadatud 24.12.2007.
  3. European Drug Report 2019
  4. "Cocaine" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12.01.2008. Vaadatud 25.12.2007.
  5. John F. Casale, Robert F. X. Klein (1993). "Illicit Production of Cocaine". Forensic Science Review (inglise). Vaadatud 25.12.2007.
  6. Christopher P Holstege ja teised (16.08.2005). "Cocaine-Related Psychiatric Disorders". E-medicine (inglise). Vaadatud 06.01.2008.