Kogeja-omajalause

Allikas: Vikipeedia

Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena. Seega on tegemist pöördjärjega lausetega.

Eesti lause põhitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigis eesti keele lausetes ei lange alus, tegevussubjekt ja teema ühte või on kokkulangevus osaline. Seetõttu jagunevad eesti laused kolme põhitüüpi:

Õpetaja (alus, tegevussubjekt, teema) õpetab lapsi

  • eksistentsiaallause ehk olemasolulause, kus alus = tegevussubjekt ≠ teema

Õues (teema) puhub tuul (alus, tegevussubjekt)

  • kogeja-omajalause, kus (alus) ≠ tegevussubjekt = teema

Rebasel (tegevussubjekt, teema) on saba (alus).

Kogeja-omajalause omadused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kogeja-omajalause teemaks on kogeja või omaja, mis on määrus või sihitis.

Nendel (määrus, teema, tegevussubjekt) on lõbus supelda.

Teda (sihitis, teema, tegevussubjekt) huvitab matemaatika.

  • Alus ei ole lause algul või puudub lausest.

Teda (tegevussubjekt, teema) huvitab botaanika (alus).

Laiska kassi (tegevussubjekt, teema) ei huvita hiir.

Börsikrahhi tekitatud rahakriis 'Börsikrahh tekitas kriisi'. Minu maha jäetud asjad 'Mina jätsin asjad maha'.

Mul on maja Haapsalus. Poisil on juba pool päeva olnud külm.

Minus on palju rõõmu ja õnne.

  • Kohustuse subjekt esineb sageli alalütlevas käändes.

Direktoril tuleb väljastada käskkiri.

  • Kogeja ei esine alati mitte lause alguses, vaid seda võidakse nimetada ka lause lõpus.

Mulle meeldib suusatada. Sa meeldid mulle.

Verbid, mis tingivad kogejalause[muuda | muuda lähteteksti]

Kogejalause tingivad

  • vaegpöördelised modaalverbid tulema, tarvitsema, maksma, pruukima
  • öeldised tarvis olema, tarvis minema, vaja olema, vaja minema.

Verbid tingivad iseseisvalt neile omase kogejalause malli, kus tegusõna käändelise vormi tegevussubjekt on alalütlevas käändes. da-tegevusnime vormis laiend on sel juhul iseseisev lauseliige - alus.

Teil (tegevussubjekt, teema) pruugib ainult küsida (alus).

Vastajal (tegevussubjekt, teema) on tarvis mõelda (alus).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
  • Kerge, Krista. 2001. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus.
  • Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool