Kodijärve mõisa kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Akermanide hauatähis.
Foto: Robert Treufeldt, 24. juuni 2015
Kalmistule viiv lehtpuuallee.
Foto: Robert Treufeldt, 24. juuni 2015

Kodijärve mõisa kalmistu on kalmistu Kambja kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kodijärve külas Kambja vallas Tartu maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu rajasid millalgi pärast Kodijärve mõisa omandamist 1856. aastal tollased omanikud Akermanid. Kalmistule maetute üldarv pole teada, sinna on maetud ka Teises maailmasõjas langenud Punaarmee sõjamehi.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 500 meetri kaugusele läände. See on praegu jäetud maha ja rüüstatud, kuid säilinud on hauatähiseid ja nende osasid.

Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1878 − Emilie Alexandra von Akerman (22. juuni (vkj) 1843 − 26. aprill (vkj 1878)
  • 1890 − Wilhelmine Adolphine von Akerman (sündinud Lehmann) (6. juuli (vkj) 1816 – 16. veebruar (vkj) 1890), eelmise ema
  • 1891 − Platon Isidor von Akerman (7. november (vkj) 1809 – 4. oktoober (vkj) 1891), eelmise abikaasa
  • 1896 − Udo Georg von Akerman (3. november (vkj) 1895 − 30. mai (vkj) 1896), eelmise pojapoeg
  • 1907 − Harald Arthur von Akerman (21. mai (vkj) 1882 − 15. detsember (vkj) 1907), eelmise vend
  • 1919 − Anna Marie (Anninka) von Akerman (25. märts (vkj) 1839 − 22. märts 1919), Platoni tütar
  • 1929 − Sophie (Sonny) Annette Marie Adele von Akerman (sündinud von Cossart) (16. jaanuar (vkj) 1857 − 24. november 1929), Platoni minia
  • 1935 − Antonie von Akerman (22. mai (vkj) 1842 − 10. juuli 1935), Platoni tütar

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sirge, Ketlin. Eesti mõisakalmistud. − Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu: 2013, lk 71 [1].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2013.
  • Pae, Taavi. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. − Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu: 2002.
  • Sirge, Ketlin. Eesti mõisakalmistud. − Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu: 2013 [2].
  • Särg, Alo. Tartumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2018. Lk 39.
  • Vana-Tartumaa baltisaksa mõisnike kalmistud. Tartu Postimees. 09.12.2008 [3].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]