Klaxons

Allikas: Vikipeedia
Klaxons
Jamie Reynolds,James Righton ja Simon Taylor-Davis 2007. aastal
Jamie Reynolds,James Righton ja Simon Taylor-Davis 2007. aastal
Info
Päritolu London, Suurbritannia
Tegev 2005
Plaadifirma(d) Angular, Merok, Modular, Polydor, Geffen, Ed Banger
Veebileht klaxons.net
Koosseis
Jamie Reynolds
James Righton
Simon Taylor-Davis
Steffan Halperin
Endised liikmed
Finnigan Kidd

Klaxons on Londonis tegutsev 2005. aastal asutatud indie-rock'i bänd.

Pärast arvukate vinüülplaatide väljaandmist erinevate iseseisvate plaadifirmade alt ning pärast eelnevate edukate singlite "Magick" ja "Golden Skans" väljaandmist avaldas bänd 29. jaanuaril 2007 oma esimese debüütalbumi "Myths of the Near Future". Album võitis 2007. aastal Mercury Auhinna. Pärast festivalidel esinemist ning mööda maailma tuuritamist (kaasa arvatud NME Indie Rave Tour) 2006-2007. aastal, hakkas bänd 2007. aasta juulis töötama oma järgneva albumi kallal.

Koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endised liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moodustamine (2005-2006)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jamie Reynolds kasvas oma varastes kahekümnendates üles Bournemouthis ja Southhamptonis. Ta kukkus välja Greenwichi Ülikooli filosoofiaõpingutelt et töötada plaadipoes, enne kui ta kolis Londonisse ning koondati. Ta kohtus James Rightoniga ning Simon Taylor-Davisega, kes oli ta tüdruksõbra toakaaslane. Righton töötas sel ajal õpetajana. Kõik kolm olid enne mänginud mitmetes teistes gruppides, kaasa arvatud Reef ja Oasise coverbändides. Simon ja James kasvasid üles Stratford-upon-Avonis, kus nad käisid samas koolis. Nad jagasid maja Pull Tiger Tail liikmetega New Crossis Londonis ning esitasid põgusalt "Hollywood Is a Verb" 2004. aastal.

James õpetas Simoni kitarri mängima ning Reynoldsi rahade eest ostsid nad stuudiokomplekti. Nad alustasid salvestamist ning laivis esinemist "Klaxons (Not Centaurs)" nime all, kaasa arvatud esinemine 2006 aasta Camden Crawlil. Bändi nimi tuli Filippo Tommaso Marinetti futurismiteksti "The Futurist Manifesto" tsitaadist. Algselt mängis bänd trummar Finnigan Kiddiga aastal 2005, kuni Kidd lahkus, et mängida New Cross bändiga Hatcham Social. Bänd lisas asenduseks trummari Steffan Halperini ning bänd kinnitas ametlikult tema osalust bändis 2007. aastal antud intervjuus Prefix Magazinele. Halperinist sai poolametlikult bändi neljas liige, ta lisati MySpace lehele ning esines mitmes intervjuus. Enamasti puudub ta bändi muusikavideotest, esinedes ainult videos "Atlantis to Interzone" ning 2007. aasta taasväljalastud videos "Gravity's Rainbow".

Varajased väljalasked(2006)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klaxonsi debüütsingel "Gravity's Rainbow" anti välja 29. märtsil 2006 Angular Recordsi poolt. Välja anti kõigest 500 koopiat ning need kõik olid trükid 7-inch vinylidele (7-tollistele vinüülidele), mis olid bändi enda kaunistatud. Radio 1 Steve Lamacq oli esimene DJ kes mängis bändi muusikat ning kutsus nad mängima Maida Vale Stuudiosse laivsessioonile. Bändi teine singel "Atlantis to Interzone" last välja 12 juunil samal aastal. See oli nende esimene väljalase iseseisva plaadifirma Merok Records alt. ning viis edasise koostööne NMEga. Lugu mängiti raadios nii Zane Lowe kui ka Jo Whiley poolt, kes eksikombel nimetasid lugu korduvalt "Atlantis to Interscopeks". Ka Zane Lowe tegi sama vea. Nad andsid välja oma esimese pikendatud albumi Xan Valleys 16. oktoobril 2006. See lasti välja Austraalia plaadifirma Modular Recordings poolt ning sisaldas nende kaht esimest singlit ning mitut remiksi.

Debüütalbum (2006-2008)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Augustis 2006 kirjutas bänd alla väidetavalt £500 000 väärt lepingule Polydor Recordsiga, millele järgnesid arvukad pakkumised erinevatelt plaadifirmadelt. Mis puudutab summat, ütles James Righton, et tasu oli "absurdselt ekslik" ning et bänd kirjutas lepingule alla märkimisväärselt väiksema summa eest tingimusel, et nad saavad oma enda brändinime Rinse Recordsis. Bänd andis välja laulu "It's Not Over Yet" coverversioon laulust, mis originaalis kõlas Grace'i esituses. Plaadil sisaldus laul "My Love" ning see sai UK Singles Charts edetabelis 13 koha. Nende debüütalbum, pealkirjaga "Myths of the Near Future" lasti välja 29. jaanuaril 2007. See sai UK Album Chartsis teise koha, seda võitis vaid Norah Jonesi album Not Too Late. 20. septembril 2007 avalikustati, et bänd laseb välja topeltalbumi, milles sisaldub 27 lugu , mis on eksklusiivselt Reynoldsi poolt miksitud. Nimega A Bugged Out Mix, käis bänd Miss Kittini, Erol Alkani, Felix Da Housecati ja Simian Mobile Disco jälgedes, kes on kõik teinud sarnaseid panuseid. See lasti avalikult välja 1. oktoobril 2007. Klaxons andis välja uue laulu millele on avaldanud tugevat mõju progressiivsed mõjud, mis on üks võimalik muusikasuund kuhu uus album kalduda võib, paljastas hiljuti NME. Kitarrist Simon Taylor-Davis ütles:"Me tahame teha midagi mis on suurem ja pehmem ja valjem ja vähem täpsem ning raskemalt töödeldud- lihtsalt paljude vastuoludega. Ma arvan et see tuleb nagu eelmine plaat aga rohkem paistes. Me oleme kuulanud palju Euroopa progressiivset muusikat ning dubsteppi ja tantsumuusikat ja folki. Tegelikult suurt hulka erinevaid asju. On üks lugu, mida me oleme heliproovis mänginud, see on selline massiivne progressiivne heliteos." Klaxons esines Brit Awards 2008 ajal, mis toimus 20. veebruaril 2008 Londonis lauljanna Rihannaga lauluga "Umbrella", millele oli "Golden Skans" tagataustale miksitud. Klaxons võitis "Parima albumi" tiitli 2008 NME Awardsidel, mis toimus Londonis Indigo2 Arenal 28. veebruaril 2008. See järgnes pärast "Parima uue bändi" tiitli võitmist eelneval aastal. Klaxons võitis samuti "Parima rahvusvahelise albumi" ning "Parima rahvusvahelise tracki" "Golden Skansi" eest esimesel American NME awardsidel, mis toimus Los Angeleses, Californias.

Teine album (2008–)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bänd lasi lahti jutud teisest albumist novembris 2007, bändi talvetuuri ajal Suurbritannias. Taylor-Davis ütles, et nende mõjutajate hulka kuuluvad dubstepp, tantsu- ning folkmuusika, mainides, et bänd mängis heliproovi ajal pealkirjastamata "progressiivset" lugu. Bänd esineb ka Steve Aoki debüütalbumil Pillowface and His Airplane Chronicles, aidates kaasa "Gravity's Rainbow" Soulwax remiksile, mis lasti välja jaanuaris 2008. Pärast pikka pausi tegi bänd oma tagasituleku laivis esinemiste seeriaga Hollandis, Poolas, Eestis, Venemaal, Mehhikos, Argentiinas, Tšiilis ning Brasiilias. Nendel esitlustel esitlesid nad oma kahte uut lugu "Valley of the Calm Trees" ja "Moonhead". Samuti tegi bänd esinemise Modular Recordsi NeverEverLand fesivalil, mis tuuritas detsebris 2008 ümber Austraalia. 2009. aasta algul tehti teatavaks, et bändil kästi taassalvestada mõned osad nende teisest albumist, peale seda kui see lükati nende plaadifirma poolt tagasi. The Sun kinnitas, et Polydor pidas plaati "liiga eksperimentaalseks", et see välja anda. Selle peale väitis Reynolds, et "...me oleme teinud väga tiheda, psühhedeelse plaadi" ning et "see ei ole meile [bändile] õige asi".

Intervjuus BBCle aprillis 2009 avalikustas Reynolds, et laulud "The Parhelion" (enne nimetatud kui "Valley of the Calm Trees"), "Moonhead" ning uus laul "Marble fields And The Hydrolight Head of Delusion" lähevad arvatavasti lõplikule plaadile. Teised kogutud pealkirjad on näiteks "Imaginary Pleasures", "Silver Forest", "Echos", "Venus" ja "Hoodoo Borer".

Muusikastiil[muuda | redigeeri lähteteksti]

HMV kirjeldab Klaxonsit nagu "acid-rave sci-fi punk-funk", fraas, mis on võetud Tim Chesteri Radarist NMEst, samal ajal kui nende MySpace lehed viitavad "Psühhedeelsele / Progressiivsele / Popile". Kuigi, nad on üsna isoleeritud, kuna neile viidatakse kui New Ravele, žanritermin Angular Recordsi asutaja Joe Danieli poolt, kes las välja trio esimese singli. Kuigi bändi heli põhineb rokibaasil, on neil ka sarnasusi vähem tuttavate mõjutustega- nimelt 1990ndate rave-kultuur, mille nad kohandavad postmodernistlikus stiilis. Nende mõjusid esindavad kõige rohkem arvatavasti rave hitid "The Bouncer" Kicks Like a Mule poolt ning "Not Over Yet" Grace'lt. Mõlemad lood on sellest ajast saadik bändi poolt avaldatud. Sel ajal kui bändi peetakse hõredalt asustatud New Rave liikumise näitajateks, on Klaxons püüdnud vältida mõne teatud žanri eesotsas olemist. Sellegipoolest ei ilmutanud Klaxonsi liige Jamie Reynolds kahetsust, öeldes: "... see on suurepärane, et see algas naljana ning on kujunenud väikeseks noorte subkultuuriks".

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostatud albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikendatud albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]